Putini koefitsiendid (1. osa) – sõja ja majanduse dissonants

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on mõjutatud mitmete tegurite koosmõjust, millest mõned on ilmsed ja teised mitte nii väga, ning igaühel neist on oma dünaamiline ja muutuv tähendus. Kaose eripäraks on selle suhteline ettearvamatus teravates olukordades. Sellest tulenev ettearvamatus raskendab ettenägemist, kus ja millal jõutakse kriitilise punktini, mis dikteerib konflikti lõpu või määrab selge ja vältimatu tee selle lõpuni. … Veel Putini koefitsiente (1. osa) – sõja ja majanduse dissonants

Orbán ja populism Euroopas

Kohe üle Eesti piiri Venemaa territooriumil seisab väga nähtav silt lihtsa lausega „Venemaa ei tunne piire” – see on iseloomulikult venepärane enesekeskne bravuurikas tegu, mille eesmärk on hirmutada väiksemat riiki, mis on praeguses sõjas Venemaaga kindlalt Ukraina kõrval seisnud; sõjas, millega Venemaa on selgelt näidanud, et ta ei austa suveräänsete riikide piire. See on hoiatuseks igale riigile selle läheduses – Balti riikidele, Soomele, Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Rumeeniale, Moldovale, Kasahstanile, Aserbaidžaanile, Armeeniale, Gruusiale. … Veel Orbánist ja populismist Euroopas.

Vastupanusõja rahastamine 2022–2024

Mitmed Ameerika Ühendriikide (USA) Esindajatekoja liikmed on vastu arvamusele, et Ukraina vajab Venemaa-vastases vastupanusõjas nende toetust, väites väidetavalt, et seni on antud piisavalt abi, et eelarveprioriteedid tuleks suunata mujale, korrates samal ajal põhjenduseta narratiivi, et Ukrainale antava abi jagamist on valesti korraldatud ja protsessi käigus on palju raisatud. Need argumendid on ebasiiruslikud, vaid lihtsalt kunstlikud poliitilised avaldused, mis näitavad sügavat teadmatust oma kavandatud tegevusetuse globaalsetest tagajärgedest. ... Loe edasi Vastupanusõja rahastamise kohta 2022–2024

Putin, Ladina-Ameerika, hübriidsõda ja USA piir

Neile, kes arvavad, et Vladimir Putini Venemaal ja tema sõjal Ukrainas on vähe pistmist Ameerika Ühendriikide (USA) sisepoliitilise olukorraga ning kes pööravad samuti vähe tähelepanu tema režiimi mõjuvõimule Lähis-Idas, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kuna see tundub neile endile või kogu maailmale vähetähtis, on aeg oma seisukohta ümber hinnata. Teise maailmasõja lõpust alates on Venemaa olnud USA-ga konfliktis, võideldes nii sõjaliselt kui ka geopoliitiliselt globaalse eelise nimel. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) lagunemine 1991. aastal peatas selle ajutiselt kuni Putini võimuletulekuni 2000. aastal. Sellele järgnes autoritaarse režiimi taaskehtestamine eesmärgiga luua mingisugune koopia mineviku Vene impeeriumist. Selle käigus on Putin saavutanud endale süüdistatava rahvusvahelise kurjategija maine ja näidanud maailmale oma hoolimatust õigusriigi põhimõtete ja inimliku heaolu vastu. Putini käitumine maailmaareenil on viidanud reale julmustele, mis on toime pandud tema enda Venemaal, Tšetšeenia Vabariigis ning Gruusia, Süüria ja nüüd ka Ukraina riikides. … Veel Putinist, Ladina-Ameerikast, hübriidsõjast ja USA piirist

Venemaa-meelne gaasivalgustus Põhja-Ameerikas – „tankid“

„Tankie” definitsioon: poliitilise spektri äärmusvasak- või äärmusparempoolne isik, kes liitub korrumpeerunud välismaiste autoritaarsete režiimidega, et edendada nende välispoliitilist tegevuskava, arvates, et need on oma riigi omast paremad. (Vene keeles: „kasulik idioot”)

„Asjade üle mõtlemine on raske; seega laske karjal otsust langetada.“ – Carl G. Jung.   
Selle sarkasmiga jätkub Venemaa desinformatsiooni ülemaailmne kampaania oma erinevates vormides, mida levitavad hästi rahastatud meediatrollid, halvasti informeeritud ajakirjanikud, poliitilised häkkerid ja akadeemikud, kelle eelarvamused ületavad teaduse piire: astuvad lavale tankistid. See retoorika on tavaline ja korduv, tekitades tunde, et hoolimata oma absurdsusest, mida sagedamini seda öeldakse, seda tõenäolisemalt võetakse seda „tõena“. Olgu selge, et Ameerika Ühendriigid (USA) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ei õhutanud Ukraina sõda, nagu mõned teadlased meeleheitlikult väidavad ja teised taas korduvad. … Rohkem Venemaa-meelset gaasivalgustust Põhja-Ameerikas – „tankistajad“.

Vene identiteet Putini käsul

Rahvuslik identiteet on midagi kaasasündinud, mis on loodud viisil, mis annab erineva päritoluga rahvastele ja järgnevatele põlvkondadele võimaluse vormida end ja oma rahvust jätkuvaks tervikuks, mis järgib samu põhimõtteid, mis selle rahvuse sünnitasid. Sellise identiteedi realiseerimist kinnitab sageli rahvuslik tragöödia ja sellele järgnev pühendumus see rahva koondatud jõuga ületada. See realiseerub ka rahva juhtkonna jätkuva pühendumuse kaudu algselt seatud põhimõtete järgimisele ja nende põhimõtete kohta rahva ees tõe rääkimisele. Põhiseaduse eesmärk on olla rahvale ja selle juhtkonnale selle pühendumuse selge meeldetuletus. ... Loe edasi: Vene identiteet Putini käsul

Kodumaine Putin (2. osa)

Totalitaarse režiimi toimivuse tajumine keskendub täielikult selle juhile. Edu ja ebaedu omistamine jõuab lõpuks sellele juhile, et anda mingisugune hinnang selle kohta, kas alistumisega kaasnenud hind oli individuaalsete ja ühiskondlike vabaduste ohverdamist väärt. Piisava aja möödudes, kui need omadused ajaloo bilanssi kogunevad, tehakse nii väljastpoolt kui ka seestpoolt otsus, kas ajalugu naeratab sellele juhile ja seega ka kõnealusele kaasosalisele riigile või pöörab vastikusest selja. Väljastpoolt vaadatuna peavad enamik riike Vladimir Putini Venemaad nüüdseks sõjakaks ja ähvardavaks, inimlikkusest ilma jäetud ja ebausaldusväärseks. Seestpoolt, oma praeguse trajektooriga, on see määratud saama läbikukkunud riigiks, mida on saastanud kaasasündinud ja loomupärane korruptsioon ning mis ei ole võimeline pakkuma piisavalt põhiteenuseid, mida on vaja mitmele oma laiale territooriumile. Pärast enam kui 20 aastat on Putini juhtimine toonud Venemaale, selle rahvale ja majanduslikule olukorrale häbi, mis jääb riiki kummitama ka järgnevates põlvkondades. On aeg vaadata Putini Venemaad seestpoolt. ... Rohkem sisepoliitilist Putinit (2. osa)

Putini kavatsused impeeriumi suhtes vs. Putini hirm NATO sissetungi ees

Viimase aasta jooksul on ilmunud mitmeid esseesid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tegevuse kohta, mis õhutas Vladimir Putini otsust tungida Ukrainasse, suveräänsesse riiki, püüdes selle valitsuse üle võtta, näilise eesmärgiga takistada selle assimileerumist NATO-sse. Sisuliselt oli asja tuum NATO järkjärguline ja tahtlik pealetung Venemaale. Putini eesmärk oli aga Ukraina denatsifitseerimine ja demilitariseerimine, sest ta nägi selles ohtu Venemaale ja kõigile Ukraina etnilistele venelastele. Me pole veel näinud selget argumenti, mis õigustaks süüdistust ja sellele järgnenud tegusid ning mis ei häbistaks tema režiimi ja Venemaad suurema osa maailma ees. ... Rohkem Putini impeeriumi kavatsused vs Putini hirm NATO pealetungi ees

Venemaa desinformatsioon ja tõe ebamugavus – 1941 ja 2022

Selline on vaatepilt Venemaa jaoks Ukraina sissetungi ajal. See on tunnistajaks tuttavatele elementidele sellest, mida oleme hakanud pidama inimkonna halvimaks – linnade valimatu hävitamine, massilised hukkamised, laste röövimine, miljonite tsiviilisikute ümberasustamine, vägistamine, sunniviisiline prostitutsioon ja piinamine, mida hiljuti on esile tõstnud vangide peade maharaiumine. Selle Venemaa sissetungi aluseks olev paljas tõde on see, et see on täiesti õigustamatu. ... Rohkem Venemaa desinformatsiooni ja tõe ebamugavust – 1941 ja 2022