Venemaa valede ja repressioonide maailm ning selle murdepunkt

Venemaa juhtkonnal on viimase sajandi jooksul olnud pikk ajalugu oma rahvale valetamises, rohkem kui enamikul teistel režiimidel. Selle pettus on avaldunud mitmel moel, millest viimasel ajal on kõige jõhkram olnud Vladimir Putini eufemistlik „erioperatsioon sõjaliselt“ (SMO). Tegelikkuses oli see täiemahuline sissetung Euroopa suuruselt teise riiki eesmärgiga kukutada selle valitsus ja kehtestada Venemaa-meelne režiim, taastades seeläbi sõltuva vabariigi staatuse. Hinnanguliselt koguti nelja kuu jooksul Ukraina piirile , ettekäändel sõjaväeõppus, mis sarnanes vähem kui aasta varem. 2022. aasta jaanuaris kuulutas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa ei taha Ukrainaga sõda, kuid ilma igasuguse vahepealse päästikuta see siiski juhtus.

Kogu sellele šaraadile eelnes 2021. aasta juulis avaldatud Putini 5000-sõnaline ajalooliselt ebatäpne essee pealkirjaga „Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest“, mille alatoon ennustas Putini pahaendelisi imperialistlikke kavatsusi sundida Ukraina Venemaa võimu alla. Ühena paljudest piinatud õigustustest sissetungile äratas Putin ellu Nõukogude müüdi NATO sissetungi ohust Venemaa piirile, ajades selle segamini Ukraina sooviga assimileeruda NATO-sse. Iroonilisel kombel, nagu see oli teiste Ida-Euroopa riikidega, kes kartsid tulevast Venemaa hegemooniat ja otsisid kaitsemeelse institutsiooni turvalisust, tahtis Ukraina lihtsalt sama. Sama iroonilisel kombel on Putini alustatud sõda, mis on nüüdseks kestnud viiendal aastal, viinud teda ja Venemaad vaatama Friedrich Nietzsche kuristikku*, ainult selleks, et avastada, et kuristik vaatab nüüd vastu ja küsib: „Kas sina olid see tõeline koletis?“

Alles 2022. aasta septembris, kui Putini oodatud kolmepäevane sõjaväeteenistus (SMO) ootamatult haletsusväärselt läbi kukkus, sai Venemaa avalikkus osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisega aru operatsiooni ulatusest kui tegelikust sõjast . See paljastus ajendas sadu tuhandeid noori venelasi massiliselt riigipiiridest välja kolima , et vältida ajateenistusest loobumist. Vastukaja ajendas Kremlit veelgi tugevdama interneti tsensuuri ja kehtestama meedia üle üha rangema kontrolli, kartes, et valitsuse sunni selline nähtav tagasilükkamine viib edasise anarhiani ja oma võimu delegitimeerimiseni. See samm andis ruumi hästi kureeritud valekampaania levitamiseks, mille eesmärk oli õigustada SMO-d, meelitada ligi sõjaväelasi ja maha suruda valitsuse avalik kriitika.

Sõjavastane kohtumine Peterburis, Venemaal, Ukraina rahu nimel vaid paar päeva pärast 2022. aasta veebruari sissetungi, lõppes meeleavaldajate vägivaldse laialiajamise ja massiliste kinnipidamistega. Foto: Aleksei Dušutin

Venemaal hakkas levima ulatuslik propagandamasin, mis hakkas kontrollima Ukraina sõjaväe tegevuse kohta käivat narratiivi ja takistama seal toime pandud laialt levinud julmuste levitamist. Vaid paar päeva pärast Venemaa sissetungi andis Putin välja seaduse, mis kriminaliseeris sõnavabaduse seoses igasuguse teabega, mis oli vastuolus Kremli versiooniga Ukraina sündmustest. Lugematu arv trolle palgati sama desinformatsioonikampaania läbiviimiseks kogu maailmas ning osalema tegevustes, mille eesmärk oli õõnestada välisriikide valitsuste administratsiooni ja valimisprotsessi ning tekitada avalikkuses Venemaa suhtes soodsat meelsust.

Praegune reaalsus Venemaal on aga hakanud avalikku narratiivi kontrollima viisil, mida Kremli tavapäraste pettusmeetoditega tõhusalt ületada ei saa. Sõja tagajärjed on füüsiliselt ilmnenud Venemaa kogukondade ukselävel viisil, mida ei saa eitada. Putin on sihilikult muutnud omaenda sõjanarratiivi jätkuva, ehkki aeglase edasimineku narratiiviks, püüdes samal ajal inimesi lõplikus võidus veenda. Ta on kõrvale heitnud varasemate aegade kiire võidu stsenaariumi fantaasia. Nüüd on aga jõutud läveni, kus riiklik repressioon ei suuda enam vaigistada avalikkuse pahameelt tohutu inimkaotuse ja üha suureneva hulga naasvate veteranide füüsilise teovõimetuse üle.

Sotsiaalhoolekande ressursid ja alarahastatud tervishoiusüsteem ei ole olukorraga toimetulekuks valmis, kuna hädavajalikku rahastamist prioriteediks seatakse endiselt sõjapingutused . Inflatsioonisurve püsib stagneeriva majanduse keskel , samal ajal kui keskpank otsib meetmeid Euroopa Liidu (EL) kasvavate sanktsioonide ületamiseks. Kreml on astunud samme isiklike rahaasjade kontrolli veelgi karmistamiseks , andes maksuhalduritele juurdepääsu pangaandmetele, mis võimaldaksid tuvastada deklareerimata sissetulekut, ja andes politseile õiguse külmutada pangakontosid ilma kohtu korralduseta . Toidu- ja energiahinnad tõusevad ning vägivaldne kuritegevus on märkimisväärselt suurenenud, samal ajal kui Venemaa ühiskonna vaimne tervis halveneb jätkuvalt. Vahendeid vaimse tervise kriisi ohjamiseks kogukonna tasandil on pikka aega unarusse jäetud .

Tuapse, Musta mere ääres asuv sadamalinn ja suur Venemaa naftaekspordi terminal, on mattunud tohutu suitsupilve alla pärast nelja eraldi droonirünnakut lähedalasuvale rafineerimistehasele ja ladustamisrajatisele kahe nädala jooksul. Foto: X

Eriti nähtav ilming sõjast Venemaale tingitud leinast oli pärast droonirünnakuid ühele riigi suurimale naftatöötlemistehasele lõunapoolses sadamalinnas Tuapses, mis on peamine naftaekspordi terminal Musta mere kirdekaldal. Rajatis moodustab umbes 12% Venemaa kütuseekspordi mahust ehk 240 000 barrelit päevas . Droonirünnak teisele suurele naftatöötlemistehasele Novorossiiskis loodes kuu alguses oli juba sundinud osa naftast Tuapsesse suunama. Kolm järjestikust rünnakut 16., 20. ja 28. aprillil põhjustasid seejärel Tuapse rafineerimistehase infrastruktuurile ulatuslikku kahju, pikaleveninud tulekahjusid, 4,3 ruutmiili suuruse naftareostuse Tuapse jõkke ja merre ning märkimisväärse tahma ladestumise umbes 60 000 elanikuga kogukonnale. Õhuanalüüs näitas benseeni ja ksüleeni kontsentratsiooni, mis ületas tunduvalt ohutuspiiri , sundides vahetuid hooneid evakueerima . Kokku hävis 24 mahutit, mis moodustasid 52% kogumahutavusest , ja neli said kahjustada. Häving koos vähemalt ühe suurema töötlemisüksuse täiendavate kahjustustega viis tegevuse täieliku seiskumiseni. Rünnak mõjutas ulatuslikult ka sadamat ennast pärast seda, kui 2025. aasta novembris toimunud eelmiste rünnakute remonditööd olid hiljuti lõppenud. Neljas rünnak 1. mail süütas veel naftamahuteid ja lükkas kogu kompleksi remondi määramata ajaks edasi.

Pärast seda, kui Trumpi administratsioon leevendas Venemaa suhtes kehtestatud USA sanktsioone seoses riigi naftaekspordi tööstusega, intensiivistas Ukraina rünnakuid tööstusega seotud tootmis- ja transpordivarade vastu. Aprillikuu jooksul rünnati umbes tosinat naftatöötlemistehast lisaks muudele varadele, nagu pumplad ja sadamarajatised, millega rünnati kokku 21 objekti. Nende rünnakute kergesti nähtavad tulemused on dramaatiliselt paljastanud sõja tagajärjed laiale Venemaa Euroopa-osale.

Märtsis ja aprillis korraldati korduvaid intensiivseid drooni- ja raketirünnakuid, mille sihtmärgiks olid Venemaa kaks olulist Balti naftaterminali, Ust-Luga ja Primorsk, mis käitlevad 40% riigi meritsi transporditavast naftaekspordist. Rünnakud sundisid mõlema rajatise tegevuse peatama, häirides kuni 30% Venemaa rafineeritud nafta ekspordist. Ust-Lugas ja Primorskis, mis asuvad vastavalt 102 ja 83 miili kaugusel Venemaa suuruselt teisest linnast Peterburist, puhkenud ulatuslikud pikaajalised tulekahjud katsid suure osa linna siluetist tahmakihi, paljastades paljud hingamishäiretega elanikud toornafta põlemisest tulenevatele tuttavatele mürgistele saasteainetele.

Peterburi, enam kui kuue miljoni elanikuga linna, katab sudu, mis on tekkinud Balti sadamate Ust-Luga ja Primorski ning Kirishi peamise sisemaa rafineerimistehase läheduses asuvate naftamahutite hävimisest. Foto: X

Samal perioodil korraldati teine ​​rünnak, mille sihtmärgiks oli kriitiline naftapumpla ja mitu naftamahutit Permi linna lähedal, mis asub Uurali mägedes, Ukrainast enam kui 1450 kilomeetri kaugusel. Üle miljoni elanikuga linna kohale kerkis tohutu tume tahmapilv. See tuletas meelde, et suured vahemaad Ukraina raketilaskmiskohtadest ei taga julgeolekut. Sarnased rünnakud toimusid 2026. aastal ka naftatöötlemistehastele Uhtas polaarjoone lähedal umbes 1800 kilomeetri kaugusel ja Orski lähedal Uurali mägedest idas Aasia Venemaal umbes 1900 kilomeetri kaugusel, kasutades pikamaa droone.

Perm, enam kui miljoni elanikuga linn Uurali mägedes, on mattunud tohutu musta pilve alla, mis tekkis suure naftapumpla ja mitme naftamahuti hävingust läheduses. Foto: @exilenova_plus / Telegram

Just siis, kui selline reaalsus tungib režiimi sündmuste versiooni liiga palju sisse ja on vastuolus valitsuse poliitika toetamiseks vajaliku narratiiviga, kohandatakse repressioonimehhanisme väljakutsega toimetulekuks. Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus ( FSB ) on sisejulgeolekuagentuur, millele on usaldatud sisejulgeoleku ja jälitustegevus ning mille direktor annab aru ainult Venemaa presidendile. FSB tegevus on märkimisväärselt intensiivistunud seoses avalikkuse kasvava rahulolematusega selle üle, mida nad nüüd näevad ja haistavad väga pikaleveninud sõja järele, mis on lõpuks koju jõudnud. Elukallidust , internetiteenuste kadu ja kasvavaid ühiskondlikke probleeme , millele pole tähelepanu pööratud, vaadeldakse sõja kontekstis, mis on tekitanud sügava sõjaväsimuse . 2025. aasta alguseks oli enam kui 80% 18–30-aastastest venelastest igasuguse edasise mobiliseerimise vastu ja 68% elanikkonnast soovis juba sõja lõpetamist oma peamise prioriteedina. Viimane meelsus on 2026. aasta alguseks tõusnud 73%-ni

2025. aasta lõpus suurendas FSB režiimikriitikute vastu suunatud repressioone nõukogudeaegse jälitustegevuse ja hirmutamise, poliitiliste vahistamiste ja kõrgetasemeliste kohtuasjadega. FSB on tsentraliseerinud oma võimu , võttes kontrolli kohaliku politsei ja kohtusüsteemi üle. Need ja muud tavakodaniku vastu suunatud meetmed on pälvinud FSB siseste ja piirkondlike võimude tähelepanu, kes seavad kahtluse alla meetmete äärmuslikkuse, kartes, et need võivad tegelikult esile kutsuda veelgi suurema avalikkuse reaktsiooni valitsusvõimu vastu. See võib tõepoolest olla katalüsaatoriks, mis vallandab vägivaldse reaktsiooni venelaste uute põlvkondade , kes ei ole tuttavad varasemate repressiivsete Nõukogude režiimide tegudega, millega vanemad põlvkonnad olid harjunud ja mille suhtes nad passiivseks jäid.

Venemaa Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse 2026. aasta aprilli uuring näitas Vladimir Putini toetusreitingu 4,5% langust alates märtsi lõpust, mis halvendab tema skoori 2025. aasta detsembri lõpuga võrreldes enam kui 12%. Hiljutine langus järgnes režiimi internetiteenuste blokeerimisele , asendades need oma riiklikult kontrollitava rakendusega, püüdes vaigistada avalikku narratiivi sõja kohta, kuna ohvrite arv kasvab ja majandus jätkab langust. Valitsus on keelanud välismaiste satelliitsideseadmete impordi, et paremini hallata välisuudiste sissevoolu. Venemaa avalikkus ei ole teenuste keelamist hästi vastu võtnud , eriti arvestades järgnenud aeglustuste ja elektrikatkestuste arvu, rääkimata avalikkuse murest võimaliku põhjendamatu valitsuse jälitustegevuse pärast.

Avalikkuse rahulolematus oli aga ilmne juba ammu enne režiimi rünnakut sotsiaalmeedia vastu. Putini populaarsus on viimase seitsme nädala , langedes madalaimale tasemele pärast sõda, kuid Venemaa majandus oli juba eelmise aastaga võrreldes märkimisväärse surve all. 2026. aasta jaanuaris-veebruaris riigi SKP langenud 1,8% võrreldes 2025. aasta sama perioodiga. Inflatsioon on endiselt probleemiks, mis on tingitud kõrgenenud käibemaksust (KM), aktsiisimaksudest, tarneahela häiretest, teenuste kuludest ja tööjõupuudusest. Selle langemist alla 5,7% ei ole oodata käesoleval aastal, kuna toidu- ja kütusehinnad jätkavad tõusu.

Selle leina süü lasub otseselt Putini otsusel Ukraina vastu sõda alustada. Alguses vastas Ukraina eduka vastupealetungi ja seejärel valdavalt kaitsepositsiooniga, mis on Venemaa relvajõude tõsiselt nõrgestanud . Globaalne abi laskemoona, luureandmete ja humanitaarabi näol on olnud ülioluline, et toetada Venemaa rünnakule vastu astumiseks vajalikku tohutut inimtegevust. Aastate möödudes lõi Ukraina oma relvatööstuse , mille üheks olulisemaks näitajaks oli õhu- ja mereväe droonide tootmine, mis suurendasid riigi sõjaväe hävitusvõimet.

Sõjapingutused on laienenud rindejoonest kaugemale , sihtides süstemaatiliselt Venemaa tööstuse neid aspekte, mis toetavad Venemaa sõda, samuti rindel asuvaid laskemoona ja jälgimissüsteeme . Strateegia on hõlmanud mitte ainult laskemoonatehaste ja nendega seotud tugitööstuse hävitamist, vaid alates 2025. aastast ka rünnakute intensiivistumist Venemaa fossiilkütuste tööstuse vastu , mis on märkimisväärselt kaasa aidanud riigi majandusraskustele. Venemaa kevadine pealetung on ebaõnnestunud jätkuvalt suurte inimohvrite , jälgimisvarade hävitamise nii Ukraina okupeeritud aladel kui ka Venemaal ning varem okupeeritud territooriumi kaotamisega. ELi hiljutine 105,5 miljardi dollari suurune eraldamine Ukrainale tagab praegustes oludes piisava rahastamise, et tekitada Venemaa sõjaväele ja majandusele edasist kahju vähemalt ülejäänud aastaks ja tõenäoliselt ka järgmiseks aastaks.

Epiloog                                                                                                                                             
„Desinformatsioon“, tänapäeva viisakas termin valetamise kohta, on vallutanud suure osa praegusest poliitilisest retoorikast ja sotsiaalmeediast nii siin kui ka mujal. Vene ühiskonnason see tava alates Nõukogude võimu algusest 20. sajandi alguses levinud sedavõrd, et avalik tunnustus on seda juba aastakümneid olnud. Selle asjaolu kaasnes vaikne arusaam, et vastutasuks lubab kaudne ühiskondlik leping Venemaa rahvale turvalist ja stabiilset eksistentsi. Loomulikult tekib moonutatud reaalsus, kus umbusaldusest saab norm ja küünilisus valitseb, kui tõde ja valet ei ole võimalik eristada. Pärast aastaid kestnud sõltumatu meedia piiramist on Venemaa 180 riigi seas 172. . See on toonud kaasa valitsuse käitumise üle peetava avaliku arutelu olulise allika kadumise. Kui sellise valitsemise korralikud regulatiivsed piirded selle tagajärjel hüljatakse ja pettus annab teed üha laienevale korruptsioonile, kleptokraatia ja ühiskondlik leping hakkab lagunema.

Vananev Putin näeb vaeva, et säilitada enesekindlust Venemaa sõja suhtes Ukrainas. Foto: photoibo

Putini kuvand tugeva juhina on vananedes kõikuma löönud. Ta on tõeline relikt oma nõukogude minevikust ja pikaajalise võitluse varjus tajutava koletise NATO vastu on temast endast saanud koletis. Tema režiimi pikaajaline korruptsioon õõnestas Venemaa sõjaväe tõhusust ja tõi kaasa mitme avaliku heaolu eest vastutava asutuse halva juhtimise . Hirm selle üksiku isanda kättemaksu ees on hoidnud tema oligarhe ja valitsust enda selja taga sedavõrd, et tal on lubatud juhtida riiki läbimõtlematusse sõtta, mis on nüüdseks riigi sõjaväge tõsiselt kurnanud ja majanduse kokkuvarisemise äärele viinud. Murdepunkt saabub siis, kui valesid enam ei saa taluda . Pärast 25 aastat valitsemist võib Vladimir Putin üksinda oma riiki järjekordse kaootilise lõppu viia lühema ajaga, kui kulus Nõukogude Venemaa mitmel juhil eelmise sajandi jooksul paljude aastakümnete jooksul sama tegemiseks. See, kas sellist korduvat õnnetust on võimalik ära hoida, võib rohkem sõltuda selle ainsa sõja ja korruptsiooni toimepanija vaimsest seisundist kui sellest, mis on alles jäänud riigi kalduvusest vastu astuda.

*Hea ja kurja piiridest väljas, Friedrich Nietzsche, 1886.

Autoriõigus @Kost Elisevich, MD, PhD 2026. Kõik õigused kaitstud. Selle sisu ebaseaduslik reprodutseerimine toob kaasa viivitamatuid õiguslikke meetmeid.