Putin mängib Trumpi väikese kasu saamiseks

10.–11. novembril 2026 Abu Dhabis toimunud Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolselt tippkohtumiselt ei olnud palju oodata. Venemaa nõudmised on jäänud samaks, mis sõja alguses. Need jäävad samaks, kui Vladimir Putinit ei sunnita silmitsi seisma katastroofiga, mis sarnaneb tema režiimi kokkuvarisemisega, olgu see siis täielik sõjaline kaotus või mitte. Pealiskaudselt näib Trumpi administratsioon demonstreerivat mitte ainult sügavat arusaamatust Putini järeleandmatusest, vaid ka ajaloolistest ja kultuurilistest aspektidest, mis on Ukraina põhjendatud umbusalduse aluseks Venemaa suhtes. USA lähenemine konflikti lõpetamise läbirääkimistele lõpeb ebaõnnestumisega, kui see lõpetab end Kremli ees Putinile austusavaldusega piinlikku olukorda panemise. Siiani on see sõda ainult pikendanud. ... Veel Putin mängib Trumpi väikese kasu saamiseks

Halvad juhid ja kasulikud idioodid

Ajaloo korduv õudusunenägu on olnud valitud juhtide saabumine, kes saavutasid võimu populistliku meelsuse edendamise kaudu sellistes lõhestavates küsimustes nagu immigratsioon, rassiline vaen ja klassivõitlus. Nende lubadustel muutustest oli hind – ilmutus, et täidesaatev võim andis volitused muuta valitsemismehhanisme vastavalt oma eesmärgile. Muutused tulid kohtumenetluse ja rahalise surve näol institutsioonidele, mille eesmärk oli piirata täidesaatva võimu meelevaldset rakendamist avaliku hüve üle, ning ühiskonna kontrollimise kaudu alternatiivsete vahenditega. See muster on tuttav, olles 20. sajandil eriti esile kerkinud Nõukogude Venemaal ja Natsi-Saksamaal. See viis repressiivsete autoritaarsete režiimide loomiseni, mis mitte ainult ei kehtestanud kontrolli oma ühiskonna üle, vaid dikteerisid ka välispoliitikat, mis muutis maailma vähem turvaliseks. ... Veel halbu juhte ja kasulikke idioote

Putin kaevab järjekordse augu eikuhugi

Vladimir Putin jätkab sõda Ukrainaga asjatus lootuses võita konflikt, mis on tahtmatult paljastanud Venemaa nõrkused ja haavatavused maailmale. Kuna Venemaa kaotab oma kontrolli Krimmi üle; kannatab märkimisväärse jalaväe, relvastuse ja territooriumi kaotuse all; näeb pealt nii fossiilkütuste eksporditööstuse kadumist kui ka suurte äriettevõtete kokkuvarisemist; ja tunnistab nüüd oma finantsasutuste eeskuju, otsustab Putin pöörata oma tähelepanu hübriidsõja eskaleerimisele Euroopas, justkui juhiks tähelepanu kõrvale oma ebaõnnestumisest Ukrainas. Venemaa teod viimasel juhul on muutunud nii avalikuks, et eitamine kutsub esile vaid naeruvääristamist. Arvatavasti keskendub lähenemisviis Ukrainat toetavate riikide otsusekindluse nõrgestamisele, kuigi see võib näiliselt ka õhutada Venemaa avalikkuse soovi rünnata Läänt, mida Putin on demoniseerinud oma rahulolematuse agendina. ... Veel Putin kaevab järjekordse augu eikuhugi.

Venemaa, purustatud

Ühiskonnad on kõige märgatavamalt häiritud, kui režiim variseb kokku vägivaldse riigipöörde, revolutsiooni või sõja ajal. Suured impeeriumid langevad katastroofi ohvriks, kui neil saab otsa energia, mis kunagi toitis nende päritolu dünaamilisust ja õmbles nende ühiskonna kangast. Salakaval protsess, mis näib sageli selliste tulemusteni viivat, võib ilmneda siis, kui autoritaarsed valitsejad, pidades silmas omaenda huve, püüavad võimu monopoliseerida, keelates kodanikel nende õigused. Nad teevad seda sõltumatu meedia õõnestamise, rahva otseseks teenimiseks mõeldud seadusandliku võimu üle kontrolli omamise, kohtusüsteemi asustamise kohtunikega, kes on rohkem kooskõlas täidesaatva võimu eesmärkidega kui põhiseadusega, ja võimsa jõukuse ülemklassi kasvatamise kaudu, mis hõlbustab ühiskonna vajalikku kontrolli. Mõne aja möödudes kaotavad isamaalised laulud oma kirge repressioonide, korruptsiooni, desinformatsiooni, tohutu ebaproportsionaalse varandusliku lõhe ja laguneva sotsiaalse infrastruktuuri taustal. Rahaline häving, majanduslik meeleheide ja ebaõnnestunud sõjapingutused kiirendavad langust, jättes ühiskonna otsima lootust paremale tulevikule, mis nüüd tundub kättesaamatu. … Rohkem Venemaad, purustatud

Venemaa probleemsete riikide koalitsioon ja Ukraina vastupanu

Venemaa sõjas Ukraina vastu on aktiivselt osalenud veel kolm omavahel liitunud autokraatiat – Valgevene, Põhja-Korea ja Iraan – Teise maailmasõja järgse suurima Euroopa sõjalise konflikti algatamises. Neljas partner, Hiina, on pakkunud Venemaa sõjale peenemat, kuid tunnustatud tuge põhjustel, mis on nende vastavatele juhtidele paremini teada kui kogu maailmale. Vaatamata Venemaa sissetungi piisava õigustuse puudumisele on nende autokraatiate juhid pidanud vajalikuks selles sõjas osaleda näiliselt ainult ühel või teisel tehingulisel eesmärgil. ... Rohkem Venemaa probleemsete riikide koalitsioonist ja Ukraina vastupanust

Teistsugune sõda: tulemuse modelleerimine asümmeetrilises ja mittekonventsionaalses sõjas

Vaatamata selgele ülekaalule relvastuses, laskemoonas ja vägede arvus on soositud riigid sageli jäänud sõjaeesmärkide saavutamisel ootustest kaugele maha. Selle põhjuseks võivad olla paljud tegurid – maastik, moraal, logistika, tööstusvõimsus ja rahandus, millele Carl von Clausewitz viitas oma mõjukas 1832. aastal avaldatud teoses „Sõjast“. Veelgi olulisem on see, et tulemuste ennustav modelleerimine, mis põhineb peamiselt 19. ja 20. sajandi sõjakogemustest saadud muutujatel, tundub 21. sajandil ebapiisav. Venemaa vana Nõukogude sõjapidamisstiil äratas kiiresti rahvusvahelist tähelepanu Ukraina sissetungi algstaadiumis, kui tal ei õnnestunud saavutada oma eesmärki vallutada Kiievit ja ta oli sunnitud taanduma riigi idaossa, kus ta on järgneva nelja aasta jooksul suures osas toppama jäänud. Ukraina vastupanustrateegia kiirete uuenduste järel järgnesid mitmed tagasilöögid, mis on avaldunud mitte ainult lahinguväljal, vaid ka Venemaa majanduse õõnestamise püüdlustes. … Loe edasi Teistsugune sõda: tulemuse modelleerimine asümmeetrilises ja mittekonventsionaalses sõjas

Etniline vaenulikkus Venemaa Föderatsioonis Kremli suhtes

„Pidage meeles mu sõnu: Venemaa kaob, kui Ukraina päike tõuseb.“ – Džohar Dudajev, revolutsiooniline juht ja Itškeeria Tšetšeenia Vabariigi president (1991–1996)

Džohhar Dudajev tapeti 1996. aasta aprillis Venemaa raketirünnaku tagajärjel, mis oli suunatud tema asukoha vastu. Neli kuud hiljem lõppes Esimene Tšetšeenia sõda (1994–1996) Hasavjurti lepingute allkirjastamisega pärast seda, kui tšetšeeni võitlejad olid sundinud Vene väed oma pealinnast Groznõist välja. Tšetšeenia oli esimene vabariik, mis pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal Kremliga kokku põrkas. Tšetšeenid keeldusid jäämast osaks riigist, mis oli neid pikka aega rõhunud. Nii tsaari- kui ka Nõukogude võimu ajal olid massilised küüditamised ja repressioonid õõnestanud nende kodumaad ja etnilist identiteeti, lootes maha suruda igasuguse natsionalistliku meeleolu taaselustumise. 1999. aastal purustas toonase peaministri Vladimir Putini algatatud jõhker sõjaline kampaania Tšetšeenia lootused suveräänsusele Teises Tšetšeenia sõjas (1999–2009). Groznõi tehti maatasa valimatu õhupommitamise, ballistiliste rakettide rünnakute ja pealinna pideva suurtükiväe piiramise tagajärjel, tappes umbes 8000 tsiviilisikut. Kampaania tugevdas Putini positsiooni Moskvas, aidates kindlustada tema tõusu rahva poolt praktiliselt vaidlusteta presidendiks. ... Rohkem etnilist vaenulikkust Venemaa Föderatsioonis Kremli suhtes

Venemaa valede ja repressioonide maailm ning selle murdepunkt

Venemaa juhtkonnal on viimase sajandi jooksul olnud pikk ajalugu oma rahvale valetamises, rohkem kui enamikul teistel režiimidel. Selle pettus on avaldunud mitmel moel, millest viimasel ajal on kõige rängemalt mõjunud Vladimir Putini eufemistlik „erioperatsioon sõjaliselt“ (SMO). Tegelikkuses oli see täiemahuline sissetung Euroopa suuruselt teise riiki eesmärgiga kukutada selle valitsus ja kehtestada Venemaa-meelne režiim, taastades seeläbi sõltuva vabariigi staatuse. Hinnanguliselt koguti nelja kuu jooksul Ukraina piirile 190 000 sõdurit ettekäändel, et toimub sõjaväeõppus, mis sarnanes vähem kui aasta varem läbi viidud õppusega. 2022. aasta jaanuaris kuulutas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa ei taha Ukrainaga sõda, kuid vahepeal ilma igasuguse päästikuta see siiski juhtus. … Rohkem Venemaa valede, repressioonide ja murdepunkti maailmast

Ülevaade Venemaa sõja praegustest globaalsetest ja piirkondlikest aspektidest Ukrainas.
II osa: Venemaa ja Euroopa.

Venemaa on pikka aega Euroopas pidanud desinformatsiooni, valitsuse ja valimiste sekkumise ning otsese sabotaaži kampaaniat. Seda on tehtud eesmärgiga nõrgestada otsusekindlust ja õõnestada NATO kaitsekoordinatsiooni. Venemaa sõjaväe pettumust valmistav tulemuslikkus viimase aasta jooksul ja ebakindel majanduse seis panevad tõenäoliselt suuremat rõhku vajadusele vähemalt edukaks teha oma pahatahtlikke pingutusi Euroopas tervikuna. Venemaa peab seda tegema, et mitte end seada ohtu, mida ta peab veelgi haavatavamaks oma lääne suhtes. Suur osa sellest on pigem ettekujutus kui reaalsus, kuid Venemaa on endiselt süvenenud omaenda propagandasse, mille kohaselt Lääs kujutab endast igavest ohtu tema eksistentsile. Tegelikult tunneb režiim ise end ohustatuna, mitte riik, mida ta valitseb, ja on valmis võtma kõik vajalikud meetmed enda säilitamiseks, olenemata tagajärgedest oma rahvale. ... Lisateave Venemaa sõja praeguste globaalsete ja piirkondlike aspektide kohta Ukrainas II osa: Venemaa ja Euroopa

Ülevaade Venemaa sõja praegustest globaalsetest ja piirkondlikest aspektidest Ukrainas
I osa: Kaks sõda                  

Uus sõda Pärsia lahes on muutnud olukorda kogu maailmas ja toonud taas päevavalgele Vladimir Putini põlguse Ameerika Ühendriikide vastu. Teised sündmused on seotud Putini sõjaga Ukrainas ja Venemaa sekkumisega laiemalt Euroopa sõjatandril. Uus kevad koidab rahutul kontinendil aastal, mis osutub otsustavaks selle julgeoleku jaoks seoses Putini vaimse seisundi, tema konfliktivajaduse ja tema enda ellujäämisega. Mängus on kiiresti muutuv geopoliitiline dünaamika, mis on omistatav Trumpi sõja ettearvamatusele Iraaniga ja Putini vajadusele jätkata oma sõda Ukrainas, kuna Venemaa enda tulevik näib olevat ohus. Mõlemad sõjad on valikulised, kuigi üks on seni järjekindlalt osutunud oma tegevuses tahtlikult kuritegelikuks nii õhu- kui ka maapealsete rünnakutega, mis on suunatud tsiviilelanikkonna vastu. ... Lisateave Venemaa sõja Ukrainas praeguste globaalsete ja piirkondlike aspektide kohta I osa: Kaks sõda