Putin kaevab järjekordse augu eikuhugi

Vladimir Putin jätkab sõda Ukrainaga asjatus lootuses võita konflikt, mis on tahtmatult paljastanud Venemaa nõrkused ja haavatavused maailmale. Kuna Venemaa kaotab oma kontrolli Krimmi üle; kannatab märkimisväärse jalaväe, relvastuse ja territooriumi kaotuse all; näeb pealt nii fossiilkütuste eksporditööstuse kadumist kui ka suurte äriettevõtete kokkuvarisemist; ja tunnistab nüüd oma finantsasutuste eeskuju, otsustab Putin pöörata oma tähelepanu hübriidsõja eskaleerimisele Euroopas, justkui juhiks tähelepanu kõrvale oma ebaõnnestumisest Ukrainas. Venemaa teod viimasel juhul on muutunud nii avalikuks, et eitamine kutsub esile vaid naeruvääristamist. Arvatavasti keskendub lähenemisviis Ukrainat toetavate riikide otsusekindluse nõrgestamisele, kuigi see võib näiliselt ka õhutada Venemaa avalikkuse soovi rünnata Läänt, mida Putin on demoniseerinud oma rahulolematuse agendina. ... Veel Putin kaevab järjekordse augu eikuhugi.

Venemaa valede ja repressioonide maailm ning selle murdepunkt

Venemaa juhtkonnal on viimase sajandi jooksul olnud pikk ajalugu oma rahvale valetamises, rohkem kui enamikul teistel režiimidel. Selle pettus on avaldunud mitmel moel, millest viimasel ajal on kõige rängemalt mõjunud Vladimir Putini eufemistlik „erioperatsioon sõjaliselt“ (SMO). Tegelikkuses oli see täiemahuline sissetung Euroopa suuruselt teise riiki eesmärgiga kukutada selle valitsus ja kehtestada Venemaa-meelne režiim, taastades seeläbi sõltuva vabariigi staatuse. Hinnanguliselt koguti nelja kuu jooksul Ukraina piirile 190 000 sõdurit ettekäändel, et toimub sõjaväeõppus, mis sarnanes vähem kui aasta varem läbi viidud õppusega. 2022. aasta jaanuaris kuulutas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa ei taha Ukrainaga sõda, kuid vahepeal ilma igasuguse päästikuta see siiski juhtus. … Rohkem Venemaa valede, repressioonide ja murdepunkti maailmast

Talv saabub Moskvasse

Neljas sõja-aasta on lõppemas ja kuigi agressorriik on selle konfliktiga seotud füüsilist traumat kogenud suhteliselt vähe, on asjaolud käesoleval aastal piisavalt muutunud, et ohustada Venemaa Föderatsiooni (VF) enda ellujäämist. Vladimir Putini jaoks pole aga nii oluline mitte VF-i laiema ulatuse elanike meeleolu, vaid pigem Moskva elanike oma. Venemaa pealinn on ohus ja mitte ainult kehtestatud rahvusvaheliste majandussanktsioonide, kasvava finantskoormuse ja sõjaväsimuse tõttu, vaid ka otsesemate elementide tõttu, mis õõnestavad nii tsiviilelu kui ka Kremli autoriteeti. Ja võib-olla on Ameerika meedial aeg pöörata rohkem tähelepanu Venemaa paljudele haavatavustele, kui see kaalub sõja lõpetamist. ... veel Moskvasse tuleb

Venemaa suuruse mahasurumine: Ukraina piiriülene pealetung

Oma piiride sees seisab Ukraina silmitsi Venemaa sõjavägedega idas ja kagus ning kaitseb muul viisil oma tsiviilelanikke kogu riigis Venemaa õhurünnakute eest oma linnadele. Vladimir Putini sõda on peamiselt jagunenud kaheks vahetuks strateegiaks: 1. vallutada ja hoida maad, eriti Donbassis, et täielikult okupeerida mõned oblastid idapoolsetes territooriumides, ja 2. terroriseerida Ukraina kodanikke, et nõrgestada nende otsusekindlust ja paluda rahu. Viimase 3,5 aasta jooksul on Ukraina enam kui 40 riigi toel üle maailma vastu pidanud Venemaa rünnakule oma suveräänsuse ja rahva vastu sellise vastupidavusega, mida tavaliselt omistatakse suhteliselt palju suuremale riigile. See on õnnestunud mitte ainult lahingus avalduva julguse, vaid ka kavaluse, uuenduslikkuse ja tähelepanuväärse hulljulguse abil teostuses. Kui Putin on oma jõupingutused koondanud tsiviilelu ja infrastruktuuri valimatule hävitamisele ning Vene vägede tahtlikule ohverdamisele piiratud territoriaalse kasu saamiseks, siis Ukraina on võtnud kasutusele äärmiselt strateegilise taktika, õõnestades tema sõjatööstust ja seda toetavat raha. … Rohkem Venemaa lammutamine: Ukraina piiriülene pealetung