Vene identiteet Putini käsul

Rahvuslik identiteet on midagi kaasasündinud, mis on loodud viisil, mis annab erineva päritoluga rahvastele ja järgnevatele põlvkondadele võimaluse vormida end ja oma rahvust jätkuvaks tervikuks, mis järgib samu põhimõtteid, mis selle rahvuse sünnitasid. Sellise identiteedi realiseerimist kinnitab sageli rahvuslik tragöödia ja sellele järgnev pühendumus see rahva koondatud jõuga ületada. See realiseerub ka rahva juhtkonna jätkuva pühendumuse kaudu algselt seatud põhimõtete järgimisele ja nende põhimõtete kohta rahva ees tõe rääkimisele. Põhiseaduse eesmärk on olla rahvale ja selle juhtkonnale selle pühendumuse selge meeldetuletus. ... Loe edasi: Vene identiteet Putini käsul

Kodumaine Putin (2. osa)

Totalitaarse režiimi toimivuse tajumine keskendub täielikult selle juhile. Edu ja ebaedu omistamine jõuab lõpuks sellele juhile, et anda mingisugune hinnang selle kohta, kas alistumisega kaasnenud hind oli individuaalsete ja ühiskondlike vabaduste ohverdamist väärt. Piisava aja möödudes, kui need omadused ajaloo bilanssi kogunevad, tehakse nii väljastpoolt kui ka seestpoolt otsus, kas ajalugu naeratab sellele juhile ja seega ka kõnealusele kaasosalisele riigile või pöörab vastikusest selja. Väljastpoolt vaadatuna peavad enamik riike Vladimir Putini Venemaad nüüdseks sõjakaks ja ähvardavaks, inimlikkusest ilma jäetud ja ebausaldusväärseks. Seestpoolt, oma praeguse trajektooriga, on see määratud saama läbikukkunud riigiks, mida on saastanud kaasasündinud ja loomupärane korruptsioon ning mis ei ole võimeline pakkuma piisavalt põhiteenuseid, mida on vaja mitmele oma laiale territooriumile. Pärast enam kui 20 aastat on Putini juhtimine toonud Venemaale, selle rahvale ja majanduslikule olukorrale häbi, mis jääb riiki kummitama ka järgnevates põlvkondades. On aeg vaadata Putini Venemaad seestpoolt. ... Rohkem sisepoliitilist Putinit (2. osa)

Kodumaine Putin (1. osa)

Viimase sajandi jooksul on Venemaa juhid, välja arvatud üks, püüdnud end oma valitsuse ja rahva ees esitleda sellega, kui hästi nad lääneriikidega konflikte pidasid. Otsekohesemalt öeldes on nad jäänud kindlaks arvamusele, et sõjaline ja globaalne territoriaalne domineerimine Ameerika Ühendriikide (USA) üle oli ülioluline, kuna nad pidasid ekslikult ja rängalt üle hinnatud võidujooksu tippu, mis jättis liiga sageli oma rahva heaolu tahaplaanile. Nõukogude kommunistliku riigi varjus autoritaarne juhtimine, mis keskendus oma sõjalis-tööstusliku võimsuse kasvule, põhjustas lõpuks nende režiimi majandusliku languse ja koos sellega ka Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemise. Sama juhtub ka käesoleval sajandil. ... Rohkem sisepoliitilist Putinit (1. osa)

Putini kavatsused impeeriumi suhtes vs. Putini hirm NATO sissetungi ees

Viimase aasta jooksul on ilmunud mitmeid esseesid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tegevuse kohta, mis õhutas Vladimir Putini otsust tungida Ukrainasse, suveräänsesse riiki, püüdes selle valitsuse üle võtta, näilise eesmärgiga takistada selle assimileerumist NATO-sse. Sisuliselt oli asja tuum NATO järkjärguline ja tahtlik pealetung Venemaale. Putini eesmärk oli aga Ukraina denatsifitseerimine ja demilitariseerimine, sest ta nägi selles ohtu Venemaale ja kõigile Ukraina etnilistele venelastele. Me pole veel näinud selget argumenti, mis õigustaks süüdistust ja sellele järgnenud tegusid ning mis ei häbistaks tema režiimi ja Venemaad suurema osa maailma ees. ... Rohkem Putini impeeriumi kavatsused vs Putini hirm NATO pealetungi ees

Venemaa desinformatsioon ja tõe ebamugavus – 1941 ja 2022

Selline on vaatepilt Venemaa jaoks Ukraina sissetungi ajal. See on tunnistajaks tuttavatele elementidele sellest, mida oleme hakanud pidama inimkonna halvimaks – linnade valimatu hävitamine, massilised hukkamised, laste röövimine, miljonite tsiviilisikute ümberasustamine, vägistamine, sunniviisiline prostitutsioon ja piinamine, mida hiljuti on esile tõstnud vangide peade maharaiumine. Selle Venemaa sissetungi aluseks olev paljas tõde on see, et see on täiesti õigustamatu. ... Rohkem Venemaa desinformatsiooni ja tõe ebamugavust – 1941 ja 2022

Vene keel ohvriks langemisest ja kättemaksu edendamisest

Venemaa silmapaistvate ametnike seas on valitsenud väga järjepidev retooriline atmosfäär, mis propageerib arusaama, et neid on ohustanud patuse Lääne ja selle demokraatlike ideaalide tungimine nende piirile. See retoorika poleks olnud võõras ka Otto von Bismarckile 150 aastat tagasi, kui ta kurtis, et peab venelasi nende „ettearvamatu rumalusega“ vastamisi seadma. See sõnum on aga suures osas, kui mitte täielikult, mõeldud Venemaa elanikkonnale, kes kahjuks kas usub riigimeedia levitatud jama või on sunnitud lihtsalt nöörile alla vanduma, nagu nad on sajandeid teinud. Putin on ära kasutanud Vene natsionalismi alavoolu, segades seda rahva vaimse usuga, et meenutada oma ajaloolist võitlust Natsi-Saksamaa vastu. Praegune võitlus, nagu Putin soovib, et Venemaa seda näeks, seisneb enda päästmises Ukraina eest, seni tundmatu neonatsismi bastioni eest, mida ilmselt teab ainult tema ja mis on samuti otsustanud liituda Lääne ja selle oletatava laialt levinud dekadentsiga. Esituse kriiskav ja vihane hääl peaks varjama sõnumi absurdsust, kuid jääb napiks neile, kes selle kavatsusest aru saavad. ... Rohkem Vene keelest, mis käsitleb ohvriks langemist ja kättemaksu õhutamist.

Lukašenko Valgevene vastu

Valgevene diktaator ja selle üle näiliselt uhke Aleksandr Lukašenko tuli võimule selle esimese presidendina 1994. aastal pärast Nõukogude Liidu lagunemist kolm aastat varem. Vana Nõukogude režiimi tõelise akolüüdina säilitas ta riigi omandiõiguse peamistes tööstusharudes ja omandas võimu parlament laiali saata, kindlustades 1996. aastaks järk-järgult oma väga tsentraliseeritud võimu. Vene keelele anti võrdväärne staatus valgevene keelega ja varem loodud majandussidemed Venemaaga tugevnesid, kui kaks riiki moodustasid 1996. aastal Ühenduse. Viimane arenes 1999. aastal lepingu allkirjastamisega Venemaa ja Valgevene liitriigiks. See liitriik vormistas nende riikide majanduse integratsiooni, millele lisandusid ka nende luureagentuurid ja kaitse. Ilmselgelt saavutas Valgevene, kes oli neist kahest palju nõrgem, selle kokkuleppega nii rahalise kui ka sõjalise julgeoleku. See protsess ei olnud Lukašenko jaoks aga sujuv. … Rohkem Lukašenko versus Valgevene

Mis kasu on selles sõjas osalemisest?

Sõja põhjused koosnevad sageli keerulisest asjaolude, valede hinnangute ja erineva prioriteediga kavatsuste kogumist, millest mõned on välja toonud teatud eelarvamustega inimesed, lootes süüd vähendada. Siiski saab mõnikord süüdlase piisavalt välja tuua, et õigustada täielikku põlgust, mida lubada saab. See on Vladimir Putini ja Venemaa saatus tema kuulekuse eest. Sõjasüü koorem on kohutav asi, kuna sellega kaasnev hukkamõist kannab hinda, mis pole mitte ainult majanduslik, vaid nõuab ka moraalset arveteõienduslikku hinnangut rahvuslikus südametunnistuses. See, mil määral seda mõistetakse, sõltub sellest, mil määral süüdistatakse juhte ja mil määral rahvas neid selleks võimaldas, olenemata asjaoludest. ... Loe edasi Mis kasu on selles sõjas osalemisest?

Krimm

Nagu enamiku tundlike olendite jaoks enesestmõistetav, jääb Krimm geograafiliselt Ukraina territooriumiga külgnevaks, nii et kõik peale vene ultranatsionalisti mõistaksid olukorra leppimatut loogikat, mida Putin otsustab ignoreerida. Krimm on Venemaa huvidele eluliselt tähtis kui sõjaline tugipunkt, mis pakub juurdepääsu Vahemerele, ja teatud määral endiselt eelistatud lähedal asuv puhkusekoht, mida venelased väga tahaksid enda omaks nimetada. … Loe edasi Krimmi kohta