Putin mängib Trumpi väikese kasu saamiseks

10.–11. novembril 2026 Abu Dhabis toimunud Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolselt tippkohtumiselt ei olnud palju oodata. Venemaa nõudmised on jäänud samaks, mis sõja alguses. Need jäävad samaks, kui Vladimir Putinit ei sunnita silmitsi seisma katastroofiga, mis sarnaneb tema režiimi kokkuvarisemisega, olgu see siis täielik sõjaline kaotus või mitte. Pealiskaudselt näib Trumpi administratsioon demonstreerivat mitte ainult sügavat arusaamatust Putini järeleandmatusest, vaid ka ajaloolistest ja kultuurilistest aspektidest, mis on Ukraina põhjendatud umbusalduse aluseks Venemaa suhtes. USA lähenemine konflikti lõpetamise läbirääkimistele lõpeb ebaõnnestumisega, kui see lõpetab end Kremli ees Putinile austusavaldusega piinlikku olukorda panemise. Siiani on see sõda ainult pikendanud. ... Veel Putin mängib Trumpi väikese kasu saamiseks

Etniline vaenulikkus Venemaa Föderatsioonis Kremli suhtes

„Pidage meeles mu sõnu: Venemaa kaob, kui Ukraina päike tõuseb.“ – Džohar Dudajev, revolutsiooniline juht ja Itškeeria Tšetšeenia Vabariigi president (1991–1996)

Džohhar Dudajev tapeti 1996. aasta aprillis Venemaa raketirünnaku tagajärjel, mis oli suunatud tema asukoha vastu. Neli kuud hiljem lõppes Esimene Tšetšeenia sõda (1994–1996) Hasavjurti lepingute allkirjastamisega pärast seda, kui tšetšeeni võitlejad olid sundinud Vene väed oma pealinnast Groznõist välja. Tšetšeenia oli esimene vabariik, mis pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal Kremliga kokku põrkas. Tšetšeenid keeldusid jäämast osaks riigist, mis oli neid pikka aega rõhunud. Nii tsaari- kui ka Nõukogude võimu ajal olid massilised küüditamised ja repressioonid õõnestanud nende kodumaad ja etnilist identiteeti, lootes maha suruda igasuguse natsionalistliku meeleolu taaselustumise. 1999. aastal purustas toonase peaministri Vladimir Putini algatatud jõhker sõjaline kampaania Tšetšeenia lootused suveräänsusele Teises Tšetšeenia sõjas (1999–2009). Groznõi tehti maatasa valimatu õhupommitamise, ballistiliste rakettide rünnakute ja pealinna pideva suurtükiväe piiramise tagajärjel, tappes umbes 8000 tsiviilisikut. Kampaania tugevdas Putini positsiooni Moskvas, aidates kindlustada tema tõusu rahva poolt praktiliselt vaidlusteta presidendiks. ... Rohkem etnilist vaenulikkust Venemaa Föderatsioonis Kremli suhtes

Ülevaade Venemaa sõja praegustest globaalsetest ja piirkondlikest aspektidest Ukrainas
I osa: Kaks sõda                  

Uus sõda Pärsia lahes on muutnud olukorda kogu maailmas ja toonud taas päevavalgele Vladimir Putini põlguse Ameerika Ühendriikide vastu. Teised sündmused on seotud Putini sõjaga Ukrainas ja Venemaa sekkumisega laiemalt Euroopa sõjatandril. Uus kevad koidab rahutul kontinendil aastal, mis osutub otsustavaks selle julgeoleku jaoks seoses Putini vaimse seisundi, tema konfliktivajaduse ja tema enda ellujäämisega. Mängus on kiiresti muutuv geopoliitiline dünaamika, mis on omistatav Trumpi sõja ettearvamatusele Iraaniga ja Putini vajadusele jätkata oma sõda Ukrainas, kuna Venemaa enda tulevik näib olevat ohus. Mõlemad sõjad on valikulised, kuigi üks on seni järjekindlalt osutunud oma tegevuses tahtlikult kuritegelikuks nii õhu- kui ka maapealsete rünnakutega, mis on suunatud tsiviilelanikkonna vastu. ... Lisateave Venemaa sõja Ukrainas praeguste globaalsete ja piirkondlike aspektide kohta I osa: Kaks sõda                  

Kanada ja Ukraina kaitse Venemaa agressiooni vastu – ühine viha autoritarismi vastu

Kanadalased vihkavad, kui neile öeldakse, et nad ei peaks olema riik, eriti kui seda ütleb üha autoritaarsemale kalduv Ameerika režiim, just nagu ukrainlased vihkavad mõtet, et neile ütleb sama Vene diktaator, kes on tegelikult nende riiki tunginud. Nii USA kui ka Kanada on ärkamas groteskse poliitilise reaalsuse peale, et „säravas linnas mäel“ on võimule tulnud illiberaalne valitsus, nagu Ronald Reagan kunagi Washington DC-d kujutas. ... Loe edasi: Kanada ja Ukraina kaitse Venemaa agressiooni vastu – jagatud vihkamine autoritarismi vastu.

Ameerika välispoliitika jätkuv ebaefektiivsus Ukrainas

Trumpi administratsiooni praegused märgid näitavad kavatsust lõpetada kümme aastat kestnud suutmatus Venemaa agressioonile Ukrainas piisavalt vastu astuda, mida praeguseks võib pidada peatseks alistumiseks Vladimir Putini järeleandmatusele. Samal ajal kiidab ta USA presidenti tagasivalimise eest. Putin on pidanud Donald Trumpi "targaks ja pragmaatiliseks meheks" ning väitnud, et "kui tema võitu poleks 2020. aastal varastatud", siis poleks kriisi ehk olnudki. Vastutasuks on viimane märkimisväärselt süüdistanud sõjas Volodõmõr Zelenskõit, kui too otsustas 2022. aasta veebruari Venemaa sissetungi valguses Ukrainat mitte alistuda, mis viitab halvasti informeeritud presidendi tõsisele olukorra mittemõistmisele. Praegune teadmatus järgneb mitmeaastasele USA juhtimisele, mis ei ole silmitsi seisnud Putini kavatsuste sügavusega Ida-Euroopas ja eriti Ukrainas. ... Loe edasi Ameerika välispoliitika jätkuv nõrkus Ukrainas

Putin, anakronism

Samal ajal kui mitmed lääne ja teiste maade juhid, olenemata vanusest, on kindlalt otsustanud jääda ajakohaseks, olles teadlikud nii oma kohast ajaloos kui ka oma vastavate riikide püüdlustest, näib vananev Vladimir Putin olevat kunagi oma minevikku seljataha jätnud ega isegi oma eelkäijate minevikku. Ta on ülestõusmine teisest ajastust, kes on otsustanud taastada Venemaa endise hiilguse, mis tema arvates kunagi eksisteeris. ... Veel Putini kohta, anakronism

Vene identiteet Putini käsul

Rahvuslik identiteet on midagi kaasasündinud, mis on loodud viisil, mis annab erineva päritoluga rahvastele ja järgnevatele põlvkondadele võimaluse vormida end ja oma rahvust jätkuvaks tervikuks, mis järgib samu põhimõtteid, mis selle rahvuse sünnitasid. Sellise identiteedi realiseerimist kinnitab sageli rahvuslik tragöödia ja sellele järgnev pühendumus see rahva koondatud jõuga ületada. See realiseerub ka rahva juhtkonna jätkuva pühendumuse kaudu algselt seatud põhimõtete järgimisele ja nende põhimõtete kohta rahva ees tõe rääkimisele. Põhiseaduse eesmärk on olla rahvale ja selle juhtkonnale selle pühendumuse selge meeldetuletus. ... Loe edasi: Vene identiteet Putini käsul

Mis kasu on selles sõjas osalemisest?

Sõja põhjused koosnevad sageli keerulisest asjaolude, valede hinnangute ja erineva prioriteediga kavatsuste kogumist, millest mõned on välja toonud teatud eelarvamustega inimesed, lootes süüd vähendada. Siiski saab mõnikord süüdlase piisavalt välja tuua, et õigustada täielikku põlgust, mida lubada saab. See on Vladimir Putini ja Venemaa saatus tema kuulekuse eest. Sõjasüü koorem on kohutav asi, kuna sellega kaasnev hukkamõist kannab hinda, mis pole mitte ainult majanduslik, vaid nõuab ka moraalset arveteõienduslikku hinnangut rahvuslikus südametunnistuses. See, mil määral seda mõistetakse, sõltub sellest, mil määral süüdistatakse juhte ja mil määral rahvas neid selleks võimaldas, olenemata asjaoludest. ... Loe edasi Mis kasu on selles sõjas osalemisest?

Krimm

Nagu enamiku tundlike olendite jaoks enesestmõistetav, jääb Krimm geograafiliselt Ukraina territooriumiga külgnevaks, nii et kõik peale vene ultranatsionalisti mõistaksid olukorra leppimatut loogikat, mida Putin otsustab ignoreerida. Krimm on Venemaa huvidele eluliselt tähtis kui sõjaline tugipunkt, mis pakub juurdepääsu Vahemerele, ja teatud määral endiselt eelistatud lähedal asuv puhkusekoht, mida venelased väga tahaksid enda omaks nimetada. … Loe edasi Krimmi kohta

Kuritegevus ja karistus (2. osa)

Sõjas on õiglus kahel kujul – karistus tsiviilelanike tahtliku vigastamise ja surma eest ning materiaalne reparatsioon tsiviilinfrastruktuurile tekitatud kahju eest. Kui õiglust ei saa muul viisil saavutada, on kõige parem teostada õiglust kohtute kaudu, et kuritegu saaks läbimõeldult ja nõuetekohaselt süüdistada, tõendusmaterjal täielikult läbi vaadata ja detailselt liigitada ning süüdistus esitada kõigile, kes on kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud. ... Rohkem kuritegu ja karistus (2. osa)