Sõjakurjategijaga läbirääkimised – pettuse ajalugu

1938. aastal paigutas Saksamaa kantsler Adolf Hitler väed Tšehhoslovakkia piirile ilmselgelt kavatsusega tungida Sudeedimaale valeväite alusel, et sealne valdavalt saksa elanikkond on ohus. Lootuses ära hoida uut maailmasõda pärast mitmeid Saksamaa poolt viimastel aastatel ette võetud provokatiivseid aktsioone, kohtus Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain Hitleri, Itaalia presidendi Benito Mussolini ja Prantsusmaa presidendi Édouard Daladier'ga, kusjuures Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš puudus märkimisväärselt. ... Rohkem Läbirääkimised sõjakurjategijaga – pettuse ajalugu

Putini maailma kahanev riik

Eelnev, pealtnäha piiblilist päritolu arvamus sobib hästi Süüria hiljutiste sündmuste ja türanliku ning põlvkondadeülese Assadi režiimi kukutamisega. Kokkuvarisemine toimus näiliselt vaid päevade jooksul režiimi jaoks, mis pärineb aastast 1971, kui Hafez al-Assad sai riigipöörde teel Süüria presidendiks, andes selle 2000. aastal oma pojale Basharile. Viimane jätkas Süüria aastakümneid kestnud sidemeid Iraani ja selle piirkondlike sõjaväeliste käsilaste, Hamasi ja Hezbollahiga ning kehtestas seejärel terrorivalitsuse, mis hõlmas otseseid tapmisi ja vangistusi, tuues kaasa lääne hukkamõistu. Kõik see lõppes režiimi katastroofilise lagunemise ja selle juhi hülgamisega. Siiani rõhutab see Vladimir Putini küsitavat kohta globaalses arvamuses. ... Loe edasi Putini maailma kahanev riik

Globaalne vene rõuge

Vladimir Putini pahatahtlikkus levib kaugele Ukraina piiridest. Venemaa lähimad naabrid Euroopa Liidus (EL) saavad kinnitada mitmesuguseid vahendeid, mille abil neid ähvardatakse – organiseeritud massiränne, mille eesmärk on destabiliseerida ühiskondlikku korda, küberrünnakud finants- ja valitsusasutuste vastu, ühiskondlikele kaebustele keskenduvad desinformatsioonikampaaniad, sabotaaž, mõrvad ja muud siinkohal üksikasjalikumalt käsitletavad vahendid. Territoriaalne lähedus ei ole aga Venemaa sissetungi eeltingimus. Sarnaseid lähenemisviise on rakendatud ka teiste riikide suhtes kogu maailmas ja eriti läänes, mida Putin peab oma arhetüüpseks vaenlaseks, nagu see on iseloomulik tema nõukogude kasvatusele. … Rohkem: Globaalne Vene rõuge

Putin, Ladina-Ameerika, hübriidsõda ja USA piir

Neile, kes arvavad, et Vladimir Putini Venemaal ja tema sõjal Ukrainas on vähe pistmist Ameerika Ühendriikide (USA) sisepoliitilise olukorraga ning kes pööravad samuti vähe tähelepanu tema režiimi mõjuvõimule Lähis-Idas, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kuna see tundub neile endile või kogu maailmale vähetähtis, on aeg oma seisukohta ümber hinnata. Teise maailmasõja lõpust alates on Venemaa olnud USA-ga konfliktis, võideldes nii sõjaliselt kui ka geopoliitiliselt globaalse eelise nimel. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) lagunemine 1991. aastal peatas selle ajutiselt kuni Putini võimuletulekuni 2000. aastal. Sellele järgnes autoritaarse režiimi taaskehtestamine eesmärgiga luua mingisugune koopia mineviku Vene impeeriumist. Selle käigus on Putin saavutanud endale süüdistatava rahvusvahelise kurjategija maine ja näidanud maailmale oma hoolimatust õigusriigi põhimõtete ja inimliku heaolu vastu. Putini käitumine maailmaareenil on viidanud reale julmustele, mis on toime pandud tema enda Venemaal, Tšetšeenia Vabariigis ning Gruusia, Süüria ja nüüd ka Ukraina riikides. … Veel Putinist, Ladina-Ameerikast, hübriidsõjast ja USA piirist