Putini Venemaa – repressioonid, brutaalsus, terrorism ja kõik muu selline

Vana Venemaa õitseb siin ja praegu. Mitmed möödunud sajandite autoritaarse valitsemise soovimatud jooned on tänapäeva Venemaal tavapärased. Tsaari autokraatia repressioonid koos selle varajase institutsionaliseeritud salapolitseiga muutusid 20. sajandi Nõukogude ühiskonnas laialdasemaks. Viimane andis teed stalinistlikule terrorile, mille mõned halvimad elemendid peegelduvad Vladimir Putini 21. sajandi Venemaal. Ja nüüd on vene šovinism leidnud uue väljenduse režiimis, mis koosneb enesekesksetest, orjalikest funktsionääridest, kelle pühendumus oma despoodile on endiselt esmatähtis. ... Veel Putini Venemaast – repressioonid, brutalism, terrorism ja kõik see.

Euroopa solidaarsus ja eesmärk Venemaa ohu ees

Kui globaalsete konfliktide ajaloost on midagi õppida, siis peab see olema see, et lepituspoliitika toob harva kaasa püsiva rahu, kui see näib eelistatavalt tingivat järeleandmisi agressorile. Tekivad kättemaksuhimulised kaebused, mis mädanevad põlvkondade vältel ja haavu ei andestata. Veelgi hullem on see, et agressor jääb rahulolematuks, kui algset eesmärki ei saavutatud. See oli õppetund viimasest maailmasõjast ja see, mida enamik näib püüdvat unustada, eriti need, kes on rumalalt veendunud, et on kuidagi ohust isoleeritud, või need, kes lihtsalt tahavad jätkata raha teenimist kontrollitumates oludes. Suutmatus silmitsi seista sõja lõpetamise karmi reaalsusega, peatades avaliku agressiooni, kutsub esile tulevikus korduvkuritegevuse, mida paneb toime sama agressor või lihtsalt keegi teine ​​samasugune. ... Rohkem Euroopa solidaarsust ja eesmärki Venemaa ohu ees

Kanada ja Ukraina kaitse Venemaa agressiooni vastu – ühine viha autoritarismi vastu

Kanadalased vihkavad, kui neile öeldakse, et nad ei peaks olema riik, eriti kui seda ütleb üha autoritaarsemale kalduv Ameerika režiim, just nagu ukrainlased vihkavad mõtet, et neile ütleb sama Vene diktaator, kes on tegelikult nende riiki tunginud. Nii USA kui ka Kanada on ärkamas groteskse poliitilise reaalsuse peale, et „säravas linnas mäel“ on võimule tulnud illiberaalne valitsus, nagu Ronald Reagan kunagi Washington DC-d kujutas. ... Loe edasi: Kanada ja Ukraina kaitse Venemaa agressiooni vastu – jagatud vihkamine autoritarismi vastu.

Argument taastatud Ukraina kasuks sellisena, nagu see oli enne Putinit

Riigi elujõulisus autonoomse, iseseisva ja õitsva üksusena sõltub tema rahva jätkuvast heaolust, loodusvaradest, tasakaalustatud valitsemisest, võimest kaitsta ennast ja oma naabreid välisohu eest, liitlastega jagatud luureandmetest ning õiglastest vastastikustest kaubandussuhetest. Ukraina jaoks on tee olnud mitte ainult keeruline, vaid ka ohtlik, viimane on seotud Venemaa ja täpsemalt Vladimir Putiniga. Kõigist Venemaa sissetungi õigustustest ei ole ükski väärt kedagi peale nende, kes kas levitavad perversselt Kremli propagandat või kellel puudub arusaam piirkonna ajaloolisest taustast ja sündmuste üksikasjadest, mis tegelikult aset leidsid mitu aastat enne konflikti. Jätaksin kõik need viimased argumendid, mis loetlevad asjakohaseid küsimusi, varem avaldatud materjalide hooleks, et keskenduda sellele, miks Ukraina peab jääma terveks, mitte laskma end halvasti läbimõeldud rahulepinguga lammutada. ... Loe edasi: Argument taastatud Ukraina kasuks sellisena, nagu see oli enne Putinit

Putini pettus: Ukraina, Valgevene ja tee Ida-Euroopasse

Euroopa hetk on käes ja Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas on vaja tegutseda, kuna USA pühendumus annab etteaimatavalt maad tema pikaajalisele vastasele. Vladimir Putini imperialistlikud kavatsused on esmalt pühendunud nii Ukraina kui ka Valgevene Venemaa võimu alla tagasitoomisele, enne kui kaalub võimalusi Balti piirkonna ja Ida-Euroopa riikide taasühendamiseks Venemaa hegemooniaga. See ei tähenda, et Putin ei sekkuks mujale, et tekitada ebastabiilsust Euroopas, näiteks Lääne-Balkani riikides, Saksamaal, Rumeenias, Poolas, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja veel teistes riikides. … Veel Putini pettusest: Ukraina, Valgevene ja tee Ida-Euroopasse

Kes siis tahab Venemaa koosseisu kuuluda?

Kolm aastat tagasi, kui Venemaa oma imperialistlikud kavatsused Ukraina sissetungi abil selgeks tegi, uskus ta, et Ukraina rahval pole tegelikult oma riiki. Nagu selgus, Venemaa meelehärmiks arvasid ukrainlased teisiti, piisavalt, et vastu pidada enam kui tuhandele päevale kestnud jõhkrale sõjategevusele sellise rahvusliku tahtega, mis paneks iga riigi sama tegema. Selle käigus on nad tekitanud Venemaa sõjaväele piisavalt suuri kaotusi, et see näeb nüüd vaeva tõhusa pealetungi säilitamisega, samal ajal kui tema sõjamajandust ähvardab kokkuvarisemine, kui ta peaks praegusel kursil jätkama. ... siis tahab olla osa Venemaast?

Ameerika välispoliitika jätkuv ebaefektiivsus Ukrainas

Trumpi administratsiooni praegused märgid näitavad kavatsust lõpetada kümme aastat kestnud suutmatus Venemaa agressioonile Ukrainas piisavalt vastu astuda, mida praeguseks võib pidada peatseks alistumiseks Vladimir Putini järeleandmatusele. Samal ajal kiidab ta USA presidenti tagasivalimise eest. Putin on pidanud Donald Trumpi "targaks ja pragmaatiliseks meheks" ning väitnud, et "kui tema võitu poleks 2020. aastal varastatud", siis poleks kriisi ehk olnudki. Vastutasuks on viimane märkimisväärselt süüdistanud sõjas Volodõmõr Zelenskõit, kui too otsustas 2022. aasta veebruari Venemaa sissetungi valguses Ukrainat mitte alistuda, mis viitab halvasti informeeritud presidendi tõsisele olukorra mittemõistmisele. Praegune teadmatus järgneb mitmeaastasele USA juhtimisele, mis ei ole silmitsi seisnud Putini kavatsuste sügavusega Ida-Euroopas ja eriti Ukrainas. ... Loe edasi Ameerika välispoliitika jätkuv nõrkus Ukrainas

Sõjakurjategijaga läbirääkimised – pettuse ajalugu

1938. aastal paigutas Saksamaa kantsler Adolf Hitler väed Tšehhoslovakkia piirile ilmselgelt kavatsusega tungida Sudeedimaale valeväite alusel, et sealne valdavalt saksa elanikkond on ohus. Lootuses ära hoida uut maailmasõda pärast mitmeid Saksamaa poolt viimastel aastatel ette võetud provokatiivseid aktsioone, kohtus Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain Hitleri, Itaalia presidendi Benito Mussolini ja Prantsusmaa presidendi Édouard Daladier'ga, kusjuures Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš puudus märkimisväärselt. ... Rohkem Läbirääkimised sõjakurjategijaga – pettuse ajalugu

Putini maailma kahanev riik

Eelnev, pealtnäha piiblilist päritolu arvamus sobib hästi Süüria hiljutiste sündmuste ja türanliku ning põlvkondadeülese Assadi režiimi kukutamisega. Kokkuvarisemine toimus näiliselt vaid päevade jooksul režiimi jaoks, mis pärineb aastast 1971, kui Hafez al-Assad sai riigipöörde teel Süüria presidendiks, andes selle 2000. aastal oma pojale Basharile. Viimane jätkas Süüria aastakümneid kestnud sidemeid Iraani ja selle piirkondlike sõjaväeliste käsilaste, Hamasi ja Hezbollahiga ning kehtestas seejärel terrorivalitsuse, mis hõlmas otseseid tapmisi ja vangistusi, tuues kaasa lääne hukkamõistu. Kõik see lõppes režiimi katastroofilise lagunemise ja selle juhi hülgamisega. Siiani rõhutab see Vladimir Putini küsitavat kohta globaalses arvamuses. ... Loe edasi Putini maailma kahanev riik

Naysayeri asjatundjad ja Ukraina tulevik

Pikaajalises konfliktis on tavaline näha lähenemisviise, mille eesmärk on saavutada arvatavasti mõistlik kompromiss. Eesmärk on vältida edasisi kannatusi, kuid liiga sageli on kõnealune konflikt õigustamatult ellu viidud selge agressori tegevuskava osana. Mõned eksperdid kuulutavad konflikti konkreetse tulemuse paratamatust, tuginedes otsestele näitajatele, mis on seotud rahvaarvu suuruse, sõjaväe reservi ja tootmisvõimsusega. Need argumendid räägivad tavaliselt agressori kasuks. Selle käigus jätavad nad kõrvale agressiooni ohvri ja selle tulevase ebakindla olukorra tagajärjed. Nad lasevad maailmakorral jätkuda, tunnistamata, et probleemi juur on jäänud suuresti samaks, mis see algusest peale oli. ... Loe edasi: Naysayeri eksperdid ja Ukraina tulevik