Kes siis tahab Venemaa koosseisu kuuluda?

Kolm aastat tagasi, kui Venemaa oma imperialistlikud kavatsused Ukraina sissetungi abil selgeks tegi, uskus ta, et Ukraina rahval pole tegelikult oma riiki. Nagu selgus, Venemaa meelehärmiks arvasid ukrainlased teisiti, piisavalt, et vastu pidada enam kui tuhandele päevale kestnud jõhkrale sõjategevusele sellise rahvusliku tahtega, mis paneks iga riigi sama tegema. Selle käigus on nad tekitanud Venemaa sõjaväele piisavalt suuri kaotusi, et see näeb nüüd vaeva tõhusa pealetungi säilitamisega, samal ajal kui tema sõjamajandust ähvardab kokkuvarisemine, kui ta peaks praegusel kursil jätkama. ... siis tahab olla osa Venemaast?

Ameerika välispoliitika jätkuv ebaefektiivsus Ukrainas

Trumpi administratsiooni praegused märgid näitavad kavatsust lõpetada kümme aastat kestnud suutmatus Venemaa agressioonile Ukrainas piisavalt vastu astuda, mida praeguseks võib pidada peatseks alistumiseks Vladimir Putini järeleandmatusele. Samal ajal kiidab ta USA presidenti tagasivalimise eest. Putin on pidanud Donald Trumpi "targaks ja pragmaatiliseks meheks" ning väitnud, et "kui tema võitu poleks 2020. aastal varastatud", siis poleks kriisi ehk olnudki. Vastutasuks on viimane märkimisväärselt süüdistanud sõjas Volodõmõr Zelenskõit, kui too otsustas 2022. aasta veebruari Venemaa sissetungi valguses Ukrainat mitte alistuda, mis viitab halvasti informeeritud presidendi tõsisele olukorra mittemõistmisele. Praegune teadmatus järgneb mitmeaastasele USA juhtimisele, mis ei ole silmitsi seisnud Putini kavatsuste sügavusega Ida-Euroopas ja eriti Ukrainas. ... Loe edasi Ameerika välispoliitika jätkuv nõrkus Ukrainas

Sõjakurjategijaga läbirääkimised – pettuse ajalugu

1938. aastal paigutas Saksamaa kantsler Adolf Hitler väed Tšehhoslovakkia piirile ilmselgelt kavatsusega tungida Sudeedimaale valeväite alusel, et sealne valdavalt saksa elanikkond on ohus. Lootuses ära hoida uut maailmasõda pärast mitmeid Saksamaa poolt viimastel aastatel ette võetud provokatiivseid aktsioone, kohtus Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain Hitleri, Itaalia presidendi Benito Mussolini ja Prantsusmaa presidendi Édouard Daladier'ga, kusjuures Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš puudus märkimisväärselt. ... Rohkem Läbirääkimised sõjakurjategijaga – pettuse ajalugu

Populismi tee autoritarismi poole: Lääne veidrused

Enne kui me liiga palju armume mõttesse, et Venemaa riik ja selle valitsemine on meile eeskujuks ja partnerluseks, mida me peaksime otsima maailmas, mis vajab üha enam turvalisust sõja, majandusliku kokkuvarisemise, kliimamuutuste ja haiguste globaalsete ohtude vastu, on õigeaegne ülevaatamine Venemaa eeskujust. Venemaa saatus on olnud nii tihedalt seotud ainult selle residendist diktaatori püüdlustega, et nüüd seisab ta silmitsi mitte ainult sõjalise lüüasaamisega halvasti läbimõeldud katses naaberriiki üle trumbata, vaid ka lõpliku majandusliku kokkuvarisemise häbiga. Selle asemel, et vältida autoritaarse valitsemise selliseid „nõrkusi“, on mõned Euroopa ja teised lääneriigid hakanud järgima oma populistlike ideaalide versioone. Enamikust teistest riikidest ees on oma metsikus püüdluses sarnase autokraatia poole Viktor Orbani Ungari, mis on oma languses autoritaarse valitsemise suunas juba kaugele jõudnud ja seetõttu sobib samaväärseks uurimiseks. … Rohkem populismi teed autoritarismi poole: Lääne veidrused

Ukrainas on otsustavuse aeg käes

Ukrainas on algusest peale ja kuni viimase ajani käinud asümmeetriline sõda. See on ergutanud Ukraina märkimisväärset innovatsiooni, kuid takistanud ka tema sõjaväel oma sõjategevust samade strateegiliste valikute ja eelistega, mis olid kättesaadavad Vene sissetungijale. Kaitserelvastust pakuti sõja alguses ja seda kasutati suure tõhususega, et tõrjuda venelased tagasi suurest osast nende esialgsetest territoriaalsetest saavutustest. ... Loe edasi: Ukrainas on otsustavuse aeg käes.

Putin, anakronism

Samal ajal kui mitmed lääne ja teiste maade juhid, olenemata vanusest, on kindlalt otsustanud jääda ajakohaseks, olles teadlikud nii oma kohast ajaloos kui ka oma vastavate riikide püüdlustest, näib vananev Vladimir Putin olevat kunagi oma minevikku seljataha jätnud ega isegi oma eelkäijate minevikku. Ta on ülestõusmine teisest ajastust, kes on otsustanud taastada Venemaa endise hiilguse, mis tema arvates kunagi eksisteeris. ... Veel Putini kohta, anakronism

Putini koefitsiendid (4. osa) – Puud ja mets

Ajalugu on mõeldud olema õppevahend järeltulevatele põlvkondadele. See peaks andma suuniseid prioriteetide seadmiseks, mis suunavad juhtide arutelusid. Mineviku vead on sageli tulenenud riiklikest kaebustest, mida autoritaarsed režiimid on palavikuliselt propageerinud omakasupüüdlike eesmärkidega. Kui tagajärjeks on olnud sõda, on see sageli viinud agressori katastroofilise lüüasaamiseni ja pikaajalise rahvusliku häbini, kuid mitte ilma paratamatu laialdase leinata, mida jagavad paljud agressorile vastu astuma sunnitud riigid. ... Veel Putini koefitsiente (4. osa) – Puud ja mets

Putini koefitsiendid (2. osa) – Inimeste olemus

21. sajandi autoritaarse valitsemise võti peitub pettuses – enese varjamises tõsise kontrolli eest, samal ajal ühiskonna üle progressiivse kontrolli kehtestamises mitmesuguste vahenditega, sealhulgas salapolitsei loomisega, et kehtestada piirded selle kontrolli lammutamise takistamiseks. Ometi tekivad asjaolud, kus must luik selle kontrolli ära kisub, tuues endaga kaasa arusaama mineviku pettusest, mida tugevdavad kõik selles räpases afääris lahendamata jäänud kaebused. See on autoritaarse Venemaa korduv lugu – 1917. aasta bolševike revolutsioon, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) lagunemine – lugu, mis on taas teel korrumpeerunud režiimi katastroofilisele lõpetamisele. … Veel Putini koefitsiente (2. osa) – Inimeste olemus

Venemaa-meelne gaasivalgustus Põhja-Ameerikas – „tankid“

„Tankie” definitsioon: poliitilise spektri äärmusvasak- või äärmusparempoolne isik, kes liitub korrumpeerunud välismaiste autoritaarsete režiimidega, et edendada nende välispoliitilist tegevuskava, arvates, et need on oma riigi omast paremad. (Vene keeles: „kasulik idioot”)

„Asjade üle mõtlemine on raske; seega laske karjal otsust langetada.“ – Carl G. Jung.   
Selle sarkasmiga jätkub Venemaa desinformatsiooni ülemaailmne kampaania oma erinevates vormides, mida levitavad hästi rahastatud meediatrollid, halvasti informeeritud ajakirjanikud, poliitilised häkkerid ja akadeemikud, kelle eelarvamused ületavad teaduse piire: astuvad lavale tankistid. See retoorika on tavaline ja korduv, tekitades tunde, et hoolimata oma absurdsusest, mida sagedamini seda öeldakse, seda tõenäolisemalt võetakse seda „tõena“. Olgu selge, et Ameerika Ühendriigid (USA) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ei õhutanud Ukraina sõda, nagu mõned teadlased meeleheitlikult väidavad ja teised taas korduvad. … Rohkem Venemaa-meelset gaasivalgustust Põhja-Ameerikas – „tankistajad“.

Putini kavatsused impeeriumi suhtes vs. Putini hirm NATO sissetungi ees

Viimase aasta jooksul on ilmunud mitmeid esseesid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tegevuse kohta, mis õhutas Vladimir Putini otsust tungida Ukrainasse, suveräänsesse riiki, püüdes selle valitsuse üle võtta, näilise eesmärgiga takistada selle assimileerumist NATO-sse. Sisuliselt oli asja tuum NATO järkjärguline ja tahtlik pealetung Venemaale. Putini eesmärk oli aga Ukraina denatsifitseerimine ja demilitariseerimine, sest ta nägi selles ohtu Venemaale ja kõigile Ukraina etnilistele venelastele. Me pole veel näinud selget argumenti, mis õigustaks süüdistust ja sellele järgnenud tegusid ning mis ei häbistaks tema režiimi ja Venemaad suurema osa maailma ees. ... Rohkem Putini impeeriumi kavatsused vs Putini hirm NATO pealetungi ees