Ärevus Ukraina NATO-ga liitumise pärast

Nii USA kui ka NATO on Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi vastu näidanud märkimisväärset vaoshoitust, pakkudes relvastust väga mõõdukalt ja järk-järgult, mis on vaid pikendanud konflikti ja jätkanud Ukraina tsiviilelanikkonna kannatusi. Selle põhjused on olnud eskaleerumishirm ja arusaam, et nad kaasatakse otsesesse sõjalisse sekkumisse Venemaa vastu olukorras, mis kujuneb maailmasõjaks. See jätkuv hirm vastasseisu ees Venemaaga NATO mitmete liikmesriikide vahel on mitte ainult takistanud konsensust Ukraina NATO-sse vastuvõtmise osas, vaid võimaldanud Venemaal käituda kavalpeana, pannes toime arvukalt julmusi, mis on otseses vastuolus rahvusvaheliste normidega ja paljastades ÜRO nõrkuse. ... Rohkem: Ärevus Ukraina NATO-sse astumise pärast

Kes siis tahab Venemaa koosseisu kuuluda?

Kolm aastat tagasi, kui Venemaa oma imperialistlikud kavatsused Ukraina sissetungi abil selgeks tegi, uskus ta, et Ukraina rahval pole tegelikult oma riiki. Nagu selgus, Venemaa meelehärmiks arvasid ukrainlased teisiti, piisavalt, et vastu pidada enam kui tuhandele päevale kestnud jõhkrale sõjategevusele sellise rahvusliku tahtega, mis paneks iga riigi sama tegema. Selle käigus on nad tekitanud Venemaa sõjaväele piisavalt suuri kaotusi, et see näeb nüüd vaeva tõhusa pealetungi säilitamisega, samal ajal kui tema sõjamajandust ähvardab kokkuvarisemine, kui ta peaks praegusel kursil jätkama. ... siis tahab olla osa Venemaast?

Putini koefitsiendid (4. osa) – Puud ja mets

Ajalugu on mõeldud olema õppevahend järeltulevatele põlvkondadele. See peaks andma suuniseid prioriteetide seadmiseks, mis suunavad juhtide arutelusid. Mineviku vead on sageli tulenenud riiklikest kaebustest, mida autoritaarsed režiimid on palavikuliselt propageerinud omakasupüüdlike eesmärkidega. Kui tagajärjeks on olnud sõda, on see sageli viinud agressori katastroofilise lüüasaamiseni ja pikaajalise rahvusliku häbini, kuid mitte ilma paratamatu laialdase leinata, mida jagavad paljud agressorile vastu astuma sunnitud riigid. ... Veel Putini koefitsiente (4. osa) – Puud ja mets

Putini koefitsiendid (3. osa) – Diktaatori lootused

Sarnaselt mõtlevad autoritaarsed juhid näivad kalduvat liite looma, et saada mingisugune kindlustunne, et nende käitumine, olgu see kui tahes korrumpeerunud ja jõhker, leiab vähemalt kolleegide heakskiidu. Need juhid kipuvad oma õigustust leidma rollist, mida nad on mänginud mingi riikliku eesmärgi edendamisel. Tegelikult on nad pigem tõusnud positsioonile, mis võimaldab neil omaks võtta mis tahes kõrvalekalduva käitumise vormi, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, mis sobivad pigem neile endile kui nende riigile. Kui sellised eesmärgid on ohus, mis paratamatult juhtub, pöördub meeleheitel diktaator abi saamiseks oma autoritaarsete kolleegide poole, lootes, et see on tema probleemide ajaks kättesaadav. ... Veel Putini koefitsiente (3. osa) – Diktaatori lootused

Venemaa desinformatsioon ja tõe ebamugavus – 1941 ja 2022

Selline on vaatepilt Venemaa jaoks Ukraina sissetungi ajal. See on tunnistajaks tuttavatele elementidele sellest, mida oleme hakanud pidama inimkonna halvimaks – linnade valimatu hävitamine, massilised hukkamised, laste röövimine, miljonite tsiviilisikute ümberasustamine, vägistamine, sunniviisiline prostitutsioon ja piinamine, mida hiljuti on esile tõstnud vangide peade maharaiumine. Selle Venemaa sissetungi aluseks olev paljas tõde on see, et see on täiesti õigustamatu. ... Rohkem Venemaa desinformatsiooni ja tõe ebamugavust – 1941 ja 2022

Kaliningradi oblast – kas on aeg eralduda?

See konkreetne huvipakkuv piir on Venemaa sissetungi tulemus Ukrainasse. Vastuseks rahvusvahelise õiguse rikkumisele kehtestas Euroopa Liit (EL), kuhu Leedu kuulub, sanktsioonid, mis on sundinud Leedut ise oma piirid teatud Venemaa poolt kaubeldavatele kaupadele või muul viisil määratud materjalide transpordile sulgema. Oma tavapärase ennasttäis nördinud skriptiga on Venemaa ähvardanud Leedut kättemaksuga, mis ilmselt pole veel sõnastatud. Selle taga on aga enamat, kuna Kaliningradi oblastil on Venemaa jaoks strateegiline sõjaline tähtsus. See on Venemaa mereväe ainus jäävaba talvesadam Läänemerel; see tähendab, kuni kliimamuutused avaldavad asjale oma mõju. ... Loe edasi Kaliningradi oblast – aeg eralduda?

Harimatute isolatsiooniline hoiak

Mõnede eelseisval presidendivalimistel poliitilise tähtsuse nimel võistlevate isikute kommentaaridel näib olevat vähe pistmist globaalsete sündmuste reaalsusega ja rohkem valijate ligitõmbavusega. Kommentaarideks sobivad paremini kvalifitseeritumad autoriteedid, kellel on arusaam maailma ajaloost, praegusest geopoliitilisest dünaamikast, sõjalisest strateegiast, kaubandussuhetest, humanitaarsusest ja rahvuslikust identiteedist, kui need, kes püüavad silma paista vaid provokatiivsete ja tarkust teesklevate tsitaatidega. Kui käimas on tõhus ülemaailmne pingutus, milles Ameerika Ühendriigid on kriisi lahendamisel juhtrolli võtnud, ei tohiks maailm pidada Ameerika otsusekindlust ajaliselt sõltuvaks ja selle lubadusi piiratuks ühe presidendi administratsiooni kestusega. Ei saa olla muud garantiid kui see, et rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas Ameerika enda heaolu on kaalutlusel ja see jääb pikas perspektiivis kindlaks. See kehtib eriti juhul, kui autoritaarsed režiimid peavad end püsivaks ja kavatsevad seda olukorda igaveseks kindlustada mis tahes vahenditega, hoolimata sellest, mida ajalugu on meile korduvalt õpetanud. ... Loe edasi Harimatute isolatsiooniline hoiak

Moldova ja Putini käsiraamat

Moldoval, 2,62 miljoni elanikuga riigil, on Ukrainaga edelas 1225 kilomeetri pikkune piir. 20. sajandi keerulisest ajaloost väljus riik, saavutades iseseisvuse 1991. aastal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust (NSVL), kuid 21. sajandisse sisenedes ähvardas seda taas Venemaa autoritaarsus ja imperialistlikud püüdlused. Riigil on idas Venemaa-meelne separatistlik territoorium, mis sarnaneb naabri Ukrainaga, kes on nüüd avalikus konfliktis Venemaaga, ja samuti Gruusia Vabariigiga, mille Venemaa 2008. aastal sarnastel põhjustel sisse tungis. See muster on üsna tuttav ja rõhutab Venemaa kavatsust tagasi võtta territoorium, mille ajalugu on kuidagi kuulutanud talle kuuluvaks. ... Rohkem Moldova ja Putini käsiraamatut

Vene keel ohvriks langemisest ja kättemaksu edendamisest

Venemaa silmapaistvate ametnike seas on valitsenud väga järjepidev retooriline atmosfäär, mis propageerib arusaama, et neid on ohustanud patuse Lääne ja selle demokraatlike ideaalide tungimine nende piirile. See retoorika poleks olnud võõras ka Otto von Bismarckile 150 aastat tagasi, kui ta kurtis, et peab venelasi nende „ettearvamatu rumalusega“ vastamisi seadma. See sõnum on aga suures osas, kui mitte täielikult, mõeldud Venemaa elanikkonnale, kes kahjuks kas usub riigimeedia levitatud jama või on sunnitud lihtsalt nöörile alla vanduma, nagu nad on sajandeid teinud. Putin on ära kasutanud Vene natsionalismi alavoolu, segades seda rahva vaimse usuga, et meenutada oma ajaloolist võitlust Natsi-Saksamaa vastu. Praegune võitlus, nagu Putin soovib, et Venemaa seda näeks, seisneb enda päästmises Ukraina eest, seni tundmatu neonatsismi bastioni eest, mida ilmselt teab ainult tema ja mis on samuti otsustanud liituda Lääne ja selle oletatava laialt levinud dekadentsiga. Esituse kriiskav ja vihane hääl peaks varjama sõnumi absurdsust, kuid jääb napiks neile, kes selle kavatsusest aru saavad. ... Rohkem Vene keelest, mis käsitleb ohvriks langemist ja kättemaksu õhutamist.