Talv saabub Moskvasse

Neljas sõja-aasta on lõppemas ja kuigi agressorriik on selle konfliktiga seotud füüsilist traumat kogenud suhteliselt vähe, on asjaolud käesoleval aastal piisavalt muutunud, et ohustada Venemaa Föderatsiooni (VF) enda ellujäämist. Vladimir Putini jaoks pole aga nii oluline mitte VF-i laiema ulatuse elanike meeleolu, vaid pigem Moskva elanike oma. Venemaa pealinn on ohus ja mitte ainult kehtestatud rahvusvaheliste majandussanktsioonide, kasvava finantskoormuse ja sõjaväsimuse tõttu, vaid ka otsesemate elementide tõttu, mis õõnestavad nii tsiviilelu kui ka Kremli autoriteeti. Ja võib-olla on Ameerika meedial aeg pöörata rohkem tähelepanu Venemaa paljudele haavatavustele, kui see kaalub sõja lõpetamist. ... veel Moskvasse tuleb

Ukraina on Euroopa haamer

Euroopa huvides on suunata Vladimir Putini tähelepanu kõrvale tema mitmetahulisest hübriidsõja skeemist, mille eesmärk on hirmutada Euroopa riike Ukraina toetamise pärast. Seda saab saavutada, ähvardades ilmselgelt Venemaa haaret okupeeritud Ukraina territooriumidel, täpsemalt Krimmis. Ukraina on olnud Venemaaga avatud konfliktis juba üle 3,5 aasta ning on näidanud oma sõjalist võimekust tekitada Vene sissetungijale ulatuslikku kahju. Seetõttu on Euroopal haamer, millega vastu astuda, kui ta peaks seda tõhusalt kasutama. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja varustada Ukrainat vajaliku laskemoonaga, mis on piisav Krimmi poolsaare isoleerimiseks ja sundida alistuma kõik ülejäänud Venemaa väed, kes ei ole enam võimelised territooriumilt evakueeruma. Venemaa Krimmi kaotus oleks esimene samm ülejäänud territooriumide tagasivallutamisel ja Putini režiimi kokkuvarisemisel, kuna see ei suutnud saavutada oma eesmärki alistada Ukrainat, jättes samal ajal tähelepanuta oma rahva heaolu. … Rohkem: Ukraina on Euroopa haamer.

Putini "päevade lõpp"

Kõik ettenähtavad eelised, mis Venemaale pärast Ukraina ebaõnnestunud 2022. aasta sissetungi on antud, on üha kiirenevas tempos kadumas. Illusioon Venemaa sõjalisest võimekusest koos piiramatu inimjõu ja tehnoloogiliste võimalustega oleks pidanud hakkama kahtlusi tekitama juba varsti pärast sõja algust, kui see kohtus Ukraina kahe vastupealetungi reaalsusega 2022. aasta lõpus. Rohkem poleks öelda käimasoleva sõja kohta kohe allpool, aga Vladimir Putini jaoks pole sõjaline läbikukkumine tema suurim probleem. See ootab teda ees 2025. aasta viimases kvartalis. Saatus, mis meenutab Vene impeeriumi langemist 1917. aastal ja Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, ripub nüüd tema ees tasakaalus ja võib lõpuks viia despoodi ja kogu tema inetuse häbiväärse lõpuni. ... Rohkem Putini "päevade lõppu"

Venemaa suuruse mahasurumine: Ukraina piiriülene pealetung

Oma piiride sees seisab Ukraina silmitsi Venemaa sõjavägedega idas ja kagus ning kaitseb muul viisil oma tsiviilelanikke kogu riigis Venemaa õhurünnakute eest oma linnadele. Vladimir Putini sõda on peamiselt jagunenud kaheks vahetuks strateegiaks: 1. vallutada ja hoida maad, eriti Donbassis, et täielikult okupeerida mõned oblastid idapoolsetes territooriumides, ja 2. terroriseerida Ukraina kodanikke, et nõrgestada nende otsusekindlust ja paluda rahu. Viimase 3,5 aasta jooksul on Ukraina enam kui 40 riigi toel üle maailma vastu pidanud Venemaa rünnakule oma suveräänsuse ja rahva vastu sellise vastupidavusega, mida tavaliselt omistatakse suhteliselt palju suuremale riigile. See on õnnestunud mitte ainult lahingus avalduva julguse, vaid ka kavaluse, uuenduslikkuse ja tähelepanuväärse hulljulguse abil teostuses. Kui Putin on oma jõupingutused koondanud tsiviilelu ja infrastruktuuri valimatule hävitamisele ning Vene vägede tahtlikule ohverdamisele piiratud territoriaalse kasu saamiseks, siis Ukraina on võtnud kasutusele äärmiselt strateegilise taktika, õõnestades tema sõjatööstust ja seda toetavat raha. … Rohkem Venemaa lammutamine: Ukraina piiriülene pealetung

Ärevus Ukraina NATO-ga liitumise pärast

Nii USA kui ka NATO on Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi vastu näidanud märkimisväärset vaoshoitust, pakkudes relvastust väga mõõdukalt ja järk-järgult, mis on vaid pikendanud konflikti ja jätkanud Ukraina tsiviilelanikkonna kannatusi. Selle põhjused on olnud eskaleerumishirm ja arusaam, et nad kaasatakse otsesesse sõjalisse sekkumisse Venemaa vastu olukorras, mis kujuneb maailmasõjaks. See jätkuv hirm vastasseisu ees Venemaaga NATO mitmete liikmesriikide vahel on mitte ainult takistanud konsensust Ukraina NATO-sse vastuvõtmise osas, vaid võimaldanud Venemaal käituda kavalpeana, pannes toime arvukalt julmusi, mis on otseses vastuolus rahvusvaheliste normidega ja paljastades ÜRO nõrkuse. ... Rohkem: Ärevus Ukraina NATO-sse astumise pärast

Euroopa solidaarsus ja eesmärk Venemaa ohu ees

Kui globaalsete konfliktide ajaloost on midagi õppida, siis peab see olema see, et lepituspoliitika toob harva kaasa püsiva rahu, kui see näib eelistatavalt tingivat järeleandmisi agressorile. Tekivad kättemaksuhimulised kaebused, mis mädanevad põlvkondade vältel ja haavu ei andestata. Veelgi hullem on see, et agressor jääb rahulolematuks, kui algset eesmärki ei saavutatud. See oli õppetund viimasest maailmasõjast ja see, mida enamik näib püüdvat unustada, eriti need, kes on rumalalt veendunud, et on kuidagi ohust isoleeritud, või need, kes lihtsalt tahavad jätkata raha teenimist kontrollitumates oludes. Suutmatus silmitsi seista sõja lõpetamise karmi reaalsusega, peatades avaliku agressiooni, kutsub esile tulevikus korduvkuritegevuse, mida paneb toime sama agressor või lihtsalt keegi teine ​​samasugune. ... Rohkem Euroopa solidaarsust ja eesmärki Venemaa ohu ees

Argument taastatud Ukraina kasuks sellisena, nagu see oli enne Putinit

Riigi elujõulisus autonoomse, iseseisva ja õitsva üksusena sõltub tema rahva jätkuvast heaolust, loodusvaradest, tasakaalustatud valitsemisest, võimest kaitsta ennast ja oma naabreid välisohu eest, liitlastega jagatud luureandmetest ning õiglastest vastastikustest kaubandussuhetest. Ukraina jaoks on tee olnud mitte ainult keeruline, vaid ka ohtlik, viimane on seotud Venemaa ja täpsemalt Vladimir Putiniga. Kõigist Venemaa sissetungi õigustustest ei ole ükski väärt kedagi peale nende, kes kas levitavad perversselt Kremli propagandat või kellel puudub arusaam piirkonna ajaloolisest taustast ja sündmuste üksikasjadest, mis tegelikult aset leidsid mitu aastat enne konflikti. Jätaksin kõik need viimased argumendid, mis loetlevad asjakohaseid küsimusi, varem avaldatud materjalide hooleks, et keskenduda sellele, miks Ukraina peab jääma terveks, mitte laskma end halvasti läbimõeldud rahulepinguga lammutada. ... Loe edasi: Argument taastatud Ukraina kasuks sellisena, nagu see oli enne Putinit

Putini pettus: Ukraina, Valgevene ja tee Ida-Euroopasse

Euroopa hetk on käes ja Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas on vaja tegutseda, kuna USA pühendumus annab etteaimatavalt maad tema pikaajalisele vastasele. Vladimir Putini imperialistlikud kavatsused on esmalt pühendunud nii Ukraina kui ka Valgevene Venemaa võimu alla tagasitoomisele, enne kui kaalub võimalusi Balti piirkonna ja Ida-Euroopa riikide taasühendamiseks Venemaa hegemooniaga. See ei tähenda, et Putin ei sekkuks mujale, et tekitada ebastabiilsust Euroopas, näiteks Lääne-Balkani riikides, Saksamaal, Rumeenias, Poolas, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja veel teistes riikides. … Veel Putini pettusest: Ukraina, Valgevene ja tee Ida-Euroopasse

Kes siis tahab Venemaa koosseisu kuuluda?

Kolm aastat tagasi, kui Venemaa oma imperialistlikud kavatsused Ukraina sissetungi abil selgeks tegi, uskus ta, et Ukraina rahval pole tegelikult oma riiki. Nagu selgus, Venemaa meelehärmiks arvasid ukrainlased teisiti, piisavalt, et vastu pidada enam kui tuhandele päevale kestnud jõhkrale sõjategevusele sellise rahvusliku tahtega, mis paneks iga riigi sama tegema. Selle käigus on nad tekitanud Venemaa sõjaväele piisavalt suuri kaotusi, et see näeb nüüd vaeva tõhusa pealetungi säilitamisega, samal ajal kui tema sõjamajandust ähvardab kokkuvarisemine, kui ta peaks praegusel kursil jätkama. ... siis tahab olla osa Venemaast?

Ameerika välispoliitika jätkuv ebaefektiivsus Ukrainas

Trumpi administratsiooni praegused märgid näitavad kavatsust lõpetada kümme aastat kestnud suutmatus Venemaa agressioonile Ukrainas piisavalt vastu astuda, mida praeguseks võib pidada peatseks alistumiseks Vladimir Putini järeleandmatusele. Samal ajal kiidab ta USA presidenti tagasivalimise eest. Putin on pidanud Donald Trumpi "targaks ja pragmaatiliseks meheks" ning väitnud, et "kui tema võitu poleks 2020. aastal varastatud", siis poleks kriisi ehk olnudki. Vastutasuks on viimane märkimisväärselt süüdistanud sõjas Volodõmõr Zelenskõit, kui too otsustas 2022. aasta veebruari Venemaa sissetungi valguses Ukrainat mitte alistuda, mis viitab halvasti informeeritud presidendi tõsisele olukorra mittemõistmisele. Praegune teadmatus järgneb mitmeaastasele USA juhtimisele, mis ei ole silmitsi seisnud Putini kavatsuste sügavusega Ida-Euroopas ja eriti Ukrainas. ... Loe edasi Ameerika välispoliitika jätkuv nõrkus Ukrainas