Halvad juhid ja kasulikud idioodid

Ajaloo korduv õudusunenägu on olnud valitud juhtide saabumine, kes saavutasid võimu populistliku meelsuse edendamise kaudu sellistes lõhestavates küsimustes nagu immigratsioon, rassiline vaen ja klassivõitlus. Nende lubadustel muutustest oli hind – ilmutus, et täidesaatev võim andis volitused muuta valitsemismehhanisme vastavalt oma eesmärgile. Muutused tulid kohtumenetluse ja rahalise surve näol institutsioonidele, mille eesmärk oli piirata täidesaatva võimu meelevaldset rakendamist avaliku hüve üle, ning ühiskonna kontrollimise kaudu alternatiivsete vahenditega. See muster on tuttav, olles 20. sajandil eriti esile kerkinud Nõukogude Venemaal ja Natsi-Saksamaal. See viis repressiivsete autoritaarsete režiimide loomiseni, mis mitte ainult ei kehtestanud kontrolli oma ühiskonna üle, vaid dikteerisid ka välispoliitikat, mis muutis maailma vähem turvaliseks. ... Veel halbu juhte ja kasulikke idioote

Putin kaevab järjekordse augu eikuhugi

Vladimir Putin jätkab sõda Ukrainaga asjatus lootuses võita konflikt, mis on tahtmatult paljastanud Venemaa nõrkused ja haavatavused maailmale. Kuna Venemaa kaotab oma kontrolli Krimmi üle; kannatab märkimisväärse jalaväe, relvastuse ja territooriumi kaotuse all; näeb pealt nii fossiilkütuste eksporditööstuse kadumist kui ka suurte äriettevõtete kokkuvarisemist; ja tunnistab nüüd oma finantsasutuste eeskuju, otsustab Putin pöörata oma tähelepanu hübriidsõja eskaleerimisele Euroopas, justkui juhiks tähelepanu kõrvale oma ebaõnnestumisest Ukrainas. Venemaa teod viimasel juhul on muutunud nii avalikuks, et eitamine kutsub esile vaid naeruvääristamist. Arvatavasti keskendub lähenemisviis Ukrainat toetavate riikide otsusekindluse nõrgestamisele, kuigi see võib näiliselt ka õhutada Venemaa avalikkuse soovi rünnata Läänt, mida Putin on demoniseerinud oma rahulolematuse agendina. ... Veel Putin kaevab järjekordse augu eikuhugi.

Teistsugune sõda: tulemuse modelleerimine asümmeetrilises ja mittekonventsionaalses sõjas

Vaatamata selgele ülekaalule relvastuses, laskemoonas ja vägede arvus on soositud riigid sageli jäänud sõjaeesmärkide saavutamisel ootustest kaugele maha. Selle põhjuseks võivad olla paljud tegurid – maastik, moraal, logistika, tööstusvõimsus ja rahandus, millele Carl von Clausewitz viitas oma mõjukas 1832. aastal avaldatud teoses „Sõjast“. Veelgi olulisem on see, et tulemuste ennustav modelleerimine, mis põhineb peamiselt 19. ja 20. sajandi sõjakogemustest saadud muutujatel, tundub 21. sajandil ebapiisav. Venemaa vana Nõukogude sõjapidamisstiil äratas kiiresti rahvusvahelist tähelepanu Ukraina sissetungi algstaadiumis, kui tal ei õnnestunud saavutada oma eesmärki vallutada Kiievit ja ta oli sunnitud taanduma riigi idaossa, kus ta on järgneva nelja aasta jooksul suures osas toppama jäänud. Ukraina vastupanustrateegia kiirete uuenduste järel järgnesid mitmed tagasilöögid, mis on avaldunud mitte ainult lahinguväljal, vaid ka Venemaa majanduse õõnestamise püüdlustes. … Loe edasi Teistsugune sõda: tulemuse modelleerimine asümmeetrilises ja mittekonventsionaalses sõjas

Vladimir Putin ja mägi, millel teda tõmbab surra

Kas Vladimir Putin suudab leppida kasvava murega Venemaa olukorra pärast, mille on põhjustanud tema sõda Ukrainas? Tema kalduvus konfliktidele on domineerinud poliitikas peaaegu kogu tema 25-aastase juhiaja jooksul, alates Tšetšeenia sõjast (1999–2009), millele järgnesid sissetung Gruusiasse (2008), Donbassi sõda (2014–2022), Süüria kodusõda (2015–2024) ja sissetung Ukrainasse (2022 – tänapäevani). See strateegia on säilitanud Putini versiooni ajaloolisest Vene „tugeva mehe“ eetosest Venemaa saatuse tüüri juures, kus riigi julgeolek tuleb individuaalse vabaduse arvelt. Selle käigus on Putin endale taganud võimu, mis kunagi kuulus tema tsaariaegsetele esivanematele, kuid nüüd on tal lisaks palju keerukama sisejulgeolekuaparaadi eelis. Probleem, millega ta praegusel hetkel silmitsi seisab, on müür, mille otsa ta on nii sõjaliselt kui ka majanduslikult sattunud. Küsimus, millega venelased nüüd silmitsi seisavad, peab keerlema ​​selle ümber, kas Putin on vaimselt võimeline omaenda puudustest üle saama, et päästa riik hävingust. ... Loe edasi Vladimir Putin ja mägi, millel ta sureb.