Putin mängib Trumpi väikese kasu saamiseks

10.–11. novembril 2026 Abu Dhabis toimunud Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolselt tippkohtumiselt ei olnud palju oodata. Venemaa nõudmised on jäänud samaks, mis sõja alguses. Need jäävad samaks, kui Vladimir Putinit ei sunnita silmitsi seisma katastroofiga, mis sarnaneb tema režiimi kokkuvarisemisega, olgu see siis täielik sõjaline kaotus või mitte. Pealiskaudselt näib Trumpi administratsioon demonstreerivat mitte ainult sügavat arusaamatust Putini järeleandmatusest, vaid ka ajaloolistest ja kultuurilistest aspektidest, mis on Ukraina põhjendatud umbusalduse aluseks Venemaa suhtes. USA lähenemine konflikti lõpetamise läbirääkimistele lõpeb ebaõnnestumisega, kui see lõpetab end Kremli ees Putinile austusavaldusega piinlikku olukorda panemise. Siiani on see sõda ainult pikendanud. ... Veel Putin mängib Trumpi väikese kasu saamiseks

Moldovast Krimmini peitub Venemaa jaoks ebakindel tulevik

Olukord on muutumas Ukraina rannikualal, selle läänenaabris Moldovas ja idas asuvas Krimmis. See ohustab tahtmatut Venemaa sissetungijat rohkem kui riike, keda see on ähvardanud.

Venemaa eskaleeris oma õhurünnaku Ukraina peamisele rannikulinnale ja sadamalinnale Odessale, alustades 2025. aasta detsembrist ja jätkates 2026. aastal. Linnal on märkimisväärne strateegiline väärtus, kuna see on Ukraina peamine väliskaubanduse läbisõidutee, mis moodustab 65% riigi impordist ja ekspordist. Selle raudteeühendused ulatuvad omakorda üle riigi, et tagada nii kaupade tõhus koondamine ekspordiks kui ka imporditud vajaduste kiire jaotamine. Oma tavapärasel viisil on Venemaa hävitanud elamuid, haiglaid, elektri- ja küttealajaamu, veevarustust ja sildu, mille tagajärjel on seni hukkunud üle 60 inimese, lisaks pikaleveninud elektrikatkestustele ja praeguse talve äärmise külma käes viibimisele. ... Rohkem Moldovast Krimmini peitub Venemaa jaoks ebakindel tulevik.

Venemaa suuruse mahasurumine: Ukraina piiriülene pealetung

Oma piiride sees seisab Ukraina silmitsi Venemaa sõjavägedega idas ja kagus ning kaitseb muul viisil oma tsiviilelanikke kogu riigis Venemaa õhurünnakute eest oma linnadele. Vladimir Putini sõda on peamiselt jagunenud kaheks vahetuks strateegiaks: 1. vallutada ja hoida maad, eriti Donbassis, et täielikult okupeerida mõned oblastid idapoolsetes territooriumides, ja 2. terroriseerida Ukraina kodanikke, et nõrgestada nende otsusekindlust ja paluda rahu. Viimase 3,5 aasta jooksul on Ukraina enam kui 40 riigi toel üle maailma vastu pidanud Venemaa rünnakule oma suveräänsuse ja rahva vastu sellise vastupidavusega, mida tavaliselt omistatakse suhteliselt palju suuremale riigile. See on õnnestunud mitte ainult lahingus avalduva julguse, vaid ka kavaluse, uuenduslikkuse ja tähelepanuväärse hulljulguse abil teostuses. Kui Putin on oma jõupingutused koondanud tsiviilelu ja infrastruktuuri valimatule hävitamisele ning Vene vägede tahtlikule ohverdamisele piiratud territoriaalse kasu saamiseks, siis Ukraina on võtnud kasutusele äärmiselt strateegilise taktika, õõnestades tema sõjatööstust ja seda toetavat raha. … Rohkem Venemaa lammutamine: Ukraina piiriülene pealetung