Moldova ja Putini käsiraamat

Moldoval, 2,62 miljoni elanikuga riigil, on Ukrainaga edelas 1225 kilomeetri pikkune piir. 20. sajandi keerulisest ajaloost väljus riik, saavutades iseseisvuse 1991. aastal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust (NSVL), kuid 21. sajandisse sisenedes ähvardas seda taas Venemaa autoritaarsus ja imperialistlikud püüdlused. Riigil on idas Venemaa-meelne separatistlik territoorium, mis sarnaneb naabri Ukrainaga, kes on nüüd avalikus konfliktis Venemaaga, ja samuti Gruusia Vabariigiga, mille Venemaa 2008. aastal sarnastel põhjustel sisse tungis. See muster on üsna tuttav ja rõhutab Venemaa kavatsust tagasi võtta territoorium, mille ajalugu on kuidagi kuulutanud talle kuuluvaks. ... Rohkem Moldova ja Putini käsiraamatut

Vene keel ohvriks langemisest ja kättemaksu edendamisest

Venemaa silmapaistvate ametnike seas on valitsenud väga järjepidev retooriline atmosfäär, mis propageerib arusaama, et neid on ohustanud patuse Lääne ja selle demokraatlike ideaalide tungimine nende piirile. See retoorika poleks olnud võõras ka Otto von Bismarckile 150 aastat tagasi, kui ta kurtis, et peab venelasi nende „ettearvamatu rumalusega“ vastamisi seadma. See sõnum on aga suures osas, kui mitte täielikult, mõeldud Venemaa elanikkonnale, kes kahjuks kas usub riigimeedia levitatud jama või on sunnitud lihtsalt nöörile alla vanduma, nagu nad on sajandeid teinud. Putin on ära kasutanud Vene natsionalismi alavoolu, segades seda rahva vaimse usuga, et meenutada oma ajaloolist võitlust Natsi-Saksamaa vastu. Praegune võitlus, nagu Putin soovib, et Venemaa seda näeks, seisneb enda päästmises Ukraina eest, seni tundmatu neonatsismi bastioni eest, mida ilmselt teab ainult tema ja mis on samuti otsustanud liituda Lääne ja selle oletatava laialt levinud dekadentsiga. Esituse kriiskav ja vihane hääl peaks varjama sõnumi absurdsust, kuid jääb napiks neile, kes selle kavatsusest aru saavad. ... Rohkem Vene keelest, mis käsitleb ohvriks langemist ja kättemaksu õhutamist.